25/09/2015

Kolm kooki Komeedis... olgu, olgu - neli.




 Tahtsin kangesti ilusat KKK pealkirja, aga fakt on see, et mina panin kohvikus pintslisse kaks koogitükki ja nii neid kokku neli sai. Meil küpses Sandra ja Merliniga juba soojal suvel plaan minna Solarise keskusesse Komeedi kohviku katuseterassile imelist vaadet ja maitsvaid kooke nautima, kuid ikka tuli midagi ette, mis meie vägeva ettevõtmise nurjas ja lükkas Komeedi külastuse sügisesse, mil terass juba ammuilma lukku löödud. Aga koogid olid puha alles ja üllatusena veel täitsa suvise sisuga - leidsime neist nii rabarberit, kui täitsa ehtsaid marju.
Kohvik ise on hästi hubane, armas ja väga mugavate pehmete diivanite/tugitoolidega. Kui sinna ennast sisse istutad, enam hästi välja ei taha pugeda. Seintel ripuvad kohviku perenaise Anni Arro ema Epp Maria Kokamäe imelised maalid ja sisustuses on kasutatud nii mõnusaid toone, eriti meeldib mulle see ilus helesinine, mida leiab nii mööblilt kui lauanõudelt. Ja muidugi need suured rohelised puud väikeste lambikestega, mida mul ei õnnestunud küll pildile püüda. Aga koogid said kõik korralikult dokumenteeritud.
kohvik komeet
Valisime koogileti taga ninad vastu klaasi ikka tükk aega, sest tortide-kookide sortiment on Komeedis väga lai, kodulehelt lugesin neid kokku lausa 16! Merlin otsustas vahukoorega rabarberi-maasikatordi kasuks, mis nägi kõikidest kõige isuäratavam välja, süüdi on selles kindla peale maasikad. Leppisime kohe kokku, et lööme kõik üksteise kookidele ka kahvlid sisse ja seepärast oskan nüüd öelda, et Merlini tordi parim osa oli vahukoorekreem ja muidugi maasikad, aga vot need suured rabarberitükid panid meid küll õlgu kehitama - ei andnud need tordile midagi juurde, olid suured, kõvad, koledad ja isegi mitte hapukad. Ehk talve poole kaovad need tordist, kui mittehooajaline kraam ja asenduvad millegi toredamaga. Muus osas igati mõnus ja ilus suutäis.  
komeet
Sandra Geiša tordilõik oli ilmatuma pirakas ja kui see nimi on mõeldud seostuma Geisha šokolaadiga, siis välimusest paistab välja küll, et šokolaadil on tordi juures asja olnud - see näeb tõesti välja nagu ühe šokohooliku unistus. Maitse on aga sootuks tagasihoidlik ja Geishat ei paista kuskilt kandis, aga kes ütles, et peab? Tort on ise päris maitsev, kuigi kakaod/šokolaadimekki võiks nii tumepruunilt koogilt isegi rohkem oodata, kuid kook on kuiv! Kangesti tahaks seda millegagi immutada või siis kreemikihti poole laiemaks paisutada. Aga kui teed peale rüübata, läheb alla küll. See kõlas nüüd lamedalt. No ütleme nii, et ma ei ole suur šokolaadikookide fänn ja need peavad ikka eriti suussulavad ja šokolaadised olema, et ma ei vigiseks. Teistele igatahes meeldis, olen vist liiga nõudlik.  
geiša kook
Mina valisin toorjuustukorvikese erinevate marjadega. No kas see ei näe mitte tore välja! Vaarikad ja kirsid maitsesid niiiii värskelt, justkui oleks need veidi aega tagasi nopitud ja toorjuustukreem oli mõnusalt mahe, veidike ehk oleks võinud isegi magusam olla, sest noh, oma meeletut magusaisu ma sellega päriselt leevendada ei suutnudki. Üks viga oli sellel koogil veel küljes - korvike, mille peal kogu see toredus seisis oli kivikõva. Me tõesõna natuke isegi kahtlustasime, kas see üldse söödav on, aga tükkideks me ta igatahes raiusime ja ära sõime, elus oleme ka.
Ehk ei tule pehmem põhi üsna mahlase sisuga muidu toime ja muutub vettinuks. Ei tea, aga selle hambaid murdva kivikorvikese tõttu ma seda magustoitu endale enam ei vali. Aga ilus oli...
komeet
Panin Napoleoni koogile kohe alguses silma peale ja kuna kõhus ruumi veel oli ning magusahammas oli ikka veel irevil, siis lauda ta palutud sai. Oi, kui hea oli! Täiuslik Napoleon - parajalt magus, läbi imbunud, pehme ja natuke krõbe. Moosi oli vahel parasjagu ja see ei olnud häirivalt hapu. Seda kooki tellin kindlasti teinekordki. Muidugi alles siis, kui teised kõik proovitud, mis on vist aga üsna kahtlane ettevõtmine, sest nagu olen aru saanud Komeedis kookide/tortide sortiment aeg-ajalt uueneb, aga no küll ma oma Napoleoni juurde ükskord ringiga tagasi jõuan, sest tema kindlasti, kui klassika kuhugi ei kao ja pealegi võib ta jääda mul alati selleks "teiseks", kes viimasena lauda saabub. 
Mulle meeldis, et teed sai Komeedis tellida kahes erinevas suuruses kannuga, kas siis ainult endale või kahepeale. Niikuinii jätkub juttu kauaemaks ja siis on mõnus vahepeal sooja teed kannust juurde valada selle asemel, et ettekandjat tülitada ja uut tassi oodata. Teesid on samuti ilmatu hulk erinevaid, lausa 12! Mina jõin mõnusalt hapukat puuviljateed "Magus mari".
napoleoni kook
Näppasin Komeedi kodulehelt paar pilti interjöörist, sest ise teha ma neid ei taibanud. Mulle hästi meeldib, kuidas Anni jutustab SIIN Komeedi saamisloost. Meie istusime just sellel mõnusal diivanil puu all, kus Anni Arro lehte loeb...
anni arro
 Ega ma nüüd väga koogivingatsi muljet ei jätnud? Jah, mu ootused olid ülikõrgeks kruvitud ja lootsin vist, et kukun jalapealt pikali, kui esimese Komeedi koogi apmsu võtan, aga ma ausõna nautisin seda kohvikukogemust väga ja need väikesed või noh, suured rabarberitükid ja kivikorvikesed olid tillukesed tühised asjakesed, mille kallal saime lihtsalt natuke laua taga nokkida, endal suud head paremat täis ja koogipuru suu ümber. 
...
Millised on teie Komeedi kogemused?
Millist kooki või soolast suutäit soovitate?
Kuidas te sellistesse postitustesse üldse suhtute, kas võin teinekordki kohvikusse kaamera kaasa võtta
või pole neist peale isutekitamise mingit tolku?

Helesinine koogilett, marmor ja liiliad, aahhh...
komeet kohvik

10 comments:

  1. Nii armas postitus ja vahva, et said mõnusalt Komeedis kooke nautida. Seega ootan järgmist peatükki KKK seiklustest.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Õige varsti plaan uuele ringile minna. :)

      Delete
  2. No minusugusele orgunaudile need pildid küll hästi ei mõjunud :D Eriti see geisha kook..mmm.

    Muidugi võta teinekordki kaamera kaasa! (ja lase endast ka ikka pilti teha! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hihi, natuke nuputasin, et mis imeloom see orgunaut on, a lõpuks tabasin ära. :D

      Delete
  3. Oeh, tahaks ka teiega koogile tulla. :)

    ReplyDelete
  4. Oi, kuidas isutab nüüd Napoleoni järele!

    ReplyDelete
  5. Nohh, Komeet on muidu tore koht ja olen seal ülimaitsvaid kooke proovinud (nt beseerull vaarikatega või pavlova, hmm olen vist beseefänn :D), aga eriti tihti sinna ei kipu. Ja põhjus on see, et teenindus on seal jätkuvalt jura - loota seal hiljem midagi juurde tellida või siis arvet küsida - mission impossible! Been there, done that korduvalt. Võimle ja anna märku kuidas tahad, ikka vaadatakse sinust mööda. Sa kirjutasid, et teekann on mõnusalt suur, et siis ei pea teenindajat tülitama. Aga selleks ta seal ongi ju, et saaks pakkuda oma maja sööke-jooke ja neid palumise peale ette kanda. Aga et veidi positiivsemates toonides lõpetada - seda Napoleoni peaks küll nüüd proovima minema, aitäh soovitamast.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Beseerulli ja pavlovat lähen kindla peale proovima, need nägid väga isuäratavad välja. Teeninduse koha pealt ei oska nuriseda, meil läks hästi, aga oli näha, et teenindajaid oli selle suure rahvahulga kohta imevähe ehk asi sellel ongi. Aga kui juba mitu korda halb kogemus ehk tasuks neile kuhugi kirjutada, saavad ennast parandada, kahju ju ,kui sellepärast jääb toredas kohvikus käimata. :)

      Delete

ShareThis