arvustused sinine arvustused sinine retseptid sinine arvustused sinine retseptid sinine arvustused sinine

23/04/2016

Maitseme // Valio uudistooted #3



Olen selle postitusega nii kaua jokutanud, et mõned tooted siit ei olegi enam nii väga uudistooted, aga ehk on veel kellelgi maitsmata. VALIO on mind vahepeal kolmel korral kostitanud ja kahele üritusele kutsunud, nii et tooteid on siin koos päris paras posu.
Ma olen suur keefirisõber ja mul on nii hea meel, et nüüd on saadaval ka täispiimast 3,5% rasvasisaldusega keefir. Lahjemat piima ma koju kunagi ei osta ja nüüd saan ka tummisemat keefiri tarbida. See on tõeliselt mõnusa maheda maitsega ja mitte liialt hapu. Ma ei tea, millest see oleneb, ehk erinevatest bakteritest, mida keefiris kasutatakse, aga osad keefirid on minu jaoks täiesti talumatu maitsega, need oleks justkui halvakas läinud, kuigi on tegelikult värsked. Kusjuures, kui olen neid teistele maitsta andnud, siis saan vastuseks, et täitsa tavaline keefir ju! No ei ole! Kõige tobedam on see, et ma ei suuda endale meelde jätta, millised need imeliku maitsega keefirid on ja toon neid ikka vahel koju ning siis pole nendega midagi teha, sest ma tunnen seda maitset isegi siis, kui olen neist pannkooke teinud. Igatahes seda tean ma kindlalt, et Gefiluse keefir on see hea keefir ja olengi vaid seda viimasel ajal tarbinud.
Atleet juustude sarja on vahepeal lisandunud uued riivjuustud, mis on valminud koostöös tippkoka Koit Uustaluga. Küpsetiste riivjuust sobib hästi pirukate ja ahjuroogade koostisse, samuti kuumade võileibade valmistamiseks. Kuumuse toimel muutub selle juustu maitse ja aroom tugevamaks. Kasutasin seda juustu soojade leivakrõpsude täitmiseks ja need said imehead. Retsepti leiab SIIT. Ka pastaroogadele on nüüd päris oma riivjuust olemas, mis on veidike rasvasem ja pikantsem. Mõlemad  juustud on siiski hästi maheda klassikalise Atleedi maitsega.
valio
Gefiluse aaloe-banaanijogurt oli suur üllataja! Väga mõnusa värske maitsega ja mitte liiga magus, ei tule meeldegi, et turul mõnda teist nii värske maitsega jogurtit hetkel oleks. Minu jaoks on aaloe söömine veel veidike võõras, mul tuleb tahes tahtmata silme ette selle taime limane sisu, mida mulle väiksena põletushaavadele määriti. Aga paljudele ta meeldib, nii söögis kui joogis ja ega tal ju mingit erilist maiku olegi, pigem on asi kasulikkuses. Jogutis oli aaloe tükke õnneks üsna kesiselt, mitte, et need halvamaigulised oleksid olnud, meenutasid veidike tükeldatud viinamarju, lihtsalt mul vajab see asi natuke harjumist.
Jogurt meeldis kõikidele, kes maitsta said kohe väga. Soovitan proovida!
gefilus jogurt
PROfeel proteiinikohupiimadest on meedias juba hästi palju juttu olnud. Aina enam leiab ka poelettidelt uusi piimatooteid, kus suurem valgusisaldus, kui tavatoodetes. 
Sain Valio korraldatud uusi kohupiimakreeme tutvustaval üritusel hea ülevaate sellest, miks ja kui palju valku me üldse vajame. Kohal oli ka Ott Kiivikas, kellega koostöös ongi need valgukohupiimad valminud. Kui teil peaks kunagi avanema võimalus kusagil Oti ettekandeid kuulata-vaadata, siis soovitan kindla peale kohale minna, nii positiivset, huumoriga vürtsitatud ja huvitavat loengut ei ole ma oma elus enne kuulanud, kaks tundi möödusid linnulennul ja pärast oli motivatsiooni tervislikumalt toituda ja ennast rohkem liigutada oi, kui palju.  
Kui kõik kuuldu lühidalt kokku võtta, siis valgud on organismi peamine ehitusmaterjal ja eeskätt on valkude tarbimine oluline lihaste säilitamiseks ja taastamiseks. Valguvajadus suureneb, kui inimene on kehaliselt aktiivne. Mida intensiivsemalt sa trenni teed, seda enam valku vajad. Trenni käigus me lõhume oma lihasrakke (hirmus jaa, aga just nii lihased kasvavadki) ning nende taastumise võti ja ülesehitamise materjal just valk ongi. Kui kehas valku selleks vajaka, tunneb inimene end väsinuna, lihased ei taastu, valutavad ja trenni minna ei jaksa-viitsi.
   PROfeel kohupiimakreemid on mõeldud spetsiaalselt spordisõpradele, kel soov peale trenni või tervislikuks vahepalaks põske pista midagi, mis oleks madala süsivesikute ja kõrge valgusisaldusega. Kreemidesse pole lisatud suhkrut, veidi vaid magusaineid ning valku on neis rohkem, kui "tavalistes" kohupiimades, ühes 200 grammises topsis on seda 21,4 grammi ehk umbes sama palju, kui ühes keskmises kanafilee tükis.    
Ütlen kohe ära, et need kreemid ei ole magustoidud, need on vaid õrnalt magusad, kes harjunud kohupiima desserdiks sööma, siis neist suhkrulaksu kätte ei saa. Mulle jällegi väga meeldib, et turul on nüüd ka kõikide nende räigelt magusate kohupiimade kõrval mõni, mis sobib hästi just vahepalaks, mitte vaid magustoiduks. Suurepäraselt sobivad need muidugi peale trenni söömiseks, saad kätte nii lihastele vajalikud valgud, kui ka kõhu mõnusalt täis. 

PROfeel kohupiimakreemid on saadaval kolme erineva maitsega - kakao, banaani ja ananassi. Minu ja kõigi teiste lemmik ka, kes kohupiimasid proovida said, oli ananassimaitseline kreem, see oli kõige tugevama maitsega. Teise koha sai banaan ja kolmandale jäi kakao. Kakaod võiks selles veidi rohkem olla, oleks natuke šokolaadisem, praegu jääb maitse nagu natuke lahjaks. Aga ma söön kõiki kolme hea meelega, kuigi oma lemmikut ananassi saan harvemini, sest minu kodupoes seda kahjuks ei müüda. 
Siin on nüüd reas kõige uuemad Valio tooted, kõige tähtsam neist kindlasti kreeka jogurt.
Miks on Valio kreeka jogurt erilisem, kui teised, sellest kohe lähemalt.
Valio nimelt otsustas enda kreeka jogurti teha täpselt sellise, nagu see on Kreekas ehk siis valmistatud separeerimismeetodil, kus eraldatakse tootest nii palju vadakut kui võimalik. Lisaks kasutatakse autentset kreeka jogurti juuretist, mis jõuab Laeva meiereisse otse Kreeta saarelt. 
Valio kreeka jogurti valmistamiseks kulub 2,5 x rohkem piima, kui tavalise jogurti jaoks ja see sisaldab 2x rohkem valku, kui teised kodumaised kreeka jogurtid. Ka on selles vähem rasva, kõigest 4%. Vaatamata sellele on konsistents paks ja siidine ning maitse mõnusalt mahe. Lisatud ei ole mitte mingeid lisaaineid ega paksendajaid, piim, rõõsk koor ja juuretis on kõik, mis te sealt leiate. Mulle väga maitseb, täna panime jälle ühe suure topsi smuutide sees nahka.  Kujundus on ka minu meelest väga hästi õnnestunud, mind kutsub ostma küll.  
 Kreeka jogurtit pakub Valio ka lisanditega. Proovisime pohla- ning vaarika-põldmarjamoosiga jogurteid ja mõlemad maitsesid väga. Enamasti ma maitsestatud jogurteid ei osta, lisan maitsestamata variandile kodus ise puuvilju ja marju, vahel ka natuke mett. Aga vahelduseks on need moosiga magustoidud isegi päris mõnusad. Kuna jogurt ise on suhkruta, siis ei tundu asi kokkuvõttes ka liiga magus.
Kuna mulle hirmsasti pohlamoos maitseb, siis see topsitäis meeldis mulle eriti. Segasin moosi jogurtiga siiru-viiruliseks. Kindlasti proovin ära ka mango-valge šokolaadilisandiga jogurti.  

Kirsikisselliga kohupiimakreem oli küll mõnusalt tugeva kirsi maitsega, aga minu jaoks liiga hullupööra magus, terve supilusikas suhkrut nii väikese topsi peale on minu meelest ikkagi liiast. Aga nagu Valio üritusel ka räägiti, tarbijad ei ole valmis väiksema suhkrusisaldusega tooteid ostma, see on neil juba järgi proovitud. Asi pidi siiski paremuse poole liikuma ja mõni protsent on viimaste aastate jooksul siiski alla saadud. Eks inimeste teadlikus kasvab ja suhkru kahjulikkusest räägitakse viimasel ajal üha enam. Seniks aga keedan kisselli ise.
 Valio jogurtismuutide perekonnas on nüüd uus liige - "maasika-mustika-vaarika". Täitsa mõnus, natuke hapukas ja tugeva mustika maitsega. Ostaksin küll... kui poeriiulil ei peaks parajasti minu lemmikut "mango-passionivilja" olema. Ma ei tüdine sellest niipea. Aga jook on iseenesest igati maitsev ja sisaldab mõnusalt marju - 8,2% maasikaid, 2,4% mustikaid ja 1,4% vaarikaid. Täiesti säilitusainetevaba!

Vahelduseks üks soolane suutäis. "Viola" nimeline laktoosivaba toorjuust küüslauguga meeldib kindlasti kõikidele küüslaugusõpradele. Maitse on tugev ja juust ise hästi pehme ning kergesti leivale määritav. Mulle meeldis see eriti röstitud kuumal rukkileival. Valikus on muideks veel ka vanilliga toorjuust, mis on kindla peale eriti mõnus röstsaial. Proovin selle kindlasti ära.
 Vaniljekaste oli jube hea klassikalise maitsega, kõik on selles paigas. Sobib suurepäraselt näiteks marjadega söömiseks või mõne koogi kõrvale. See oli nii maitsev, et me panime kastme niisama nahka. Proovisin seda ka vahustada, aga millegipärast see mul ei õnnestunud, jäi selline poolvedel, aga maitses sellele vaatamata suurepäraselt.
Tahtsin veel lõppu rääkida natuke viimasest Valio üritusest. See toimus nimelt nii toredas kohas, et kange soov on kogemust jagada. Uusi tooteid tutvustati meile Toiduakadeemias, kus me ei saanud mitte ainult uudistooteid maitsta, vaid ka ise neist maitsvaid toite valmistada. Mina külastasin sellist ühiskokkamise kööki esmakordselt ja sain tõeliselt laheda kogemuse. Seltskond jagati viieks ja iga rühm sai peakoka juhatusel valmistada ühe roa. Maiasmokk nagu ma olen, sokutasin ennast muidugi magustoidu tiimi.
Retseptid jagati välja ja näpuga järge ajades hakkasime pihta.
Eelroaks kokati kreveti-kurgi tartar toorjuustukreemi ja kalamarjaga...
Siin on koos kolm rooga: toorjuustu-graavilõhe roos rohelisel salatil, parmesanitolmuse paneeringuga lõhefilee koriandri-jogurti kastmega ning kreemine risoto päikesekuivatatud tomatite ja Forte tolmuga.
Võte vaid ette kujutada, kui maitsev kõik oli. 
Magustoit sai tõeliselt hea ja mis kõige lahedam - kaunistuseks olevad kirsid pandi põlema! Nimeks on toidul mündine toorjuustu-valge šokolaadi kreem Vana Tallinnaga flambeeritud kirsikattega. Kui ma muidu suur mündifänn ei ole, siis siia sobis see oivaliselt, oleksime võinud seda isegi veidi rohkem lisada. Lisaks nimes sisalduvatele ainetele käib magustoidus veel kreeka jogurt, kohupiimapasta, vahukoor ning suhkur. Viimase oleksin ma isegi ära jätnud, sest šokolaadist sai seda magusust isegi piisavalt. Sandra postituses saab näha, kuidas ta kirssidele tule otsa pani, uhh!
Kuna mina kardan tuld nagu tuld, siis tegelesin hoopis mündi hakkimisega, mis on tunduvalt ohutum. :D
Kel soov Toiduakadeemia kokkamiste ja koolituste kohta lähemalt uurida, siis saab seda teha SIIN.
Sain üritusel proovida ka uusi maitsekeefire. Veidike küll jällegi liiga magusad, aga maitse väga hea ja lisaks piimhappebakteritele sisaldavad ka meile väga vajalikku D-vitamiini. Keefirisõpradel soovitan kindlasti ära maitsta.


2 comments:

  1. Mul on keefiritega sama jama-jube fänn olin(Kahjuks tugev kaseiinitalumatus ja enam ei saa juua:() kuid nt tere Helluse oma tundus alati,et riknenud.Mitu korda igaks juhuks kallasin minema.Valio oma oli parim.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Uhh, ma pole siis ainus keefirifriik. :)

      Delete

ShareThis