29/08/2016

Retsept // Sandra Vungi maguskartulipasta kirsstomatitega



Jah, mul kerkis ka kulm korra üles, kui selle retsepti pealkirja lugesin. Kartul ja pasta ühes pajas koos, misasja? Aga just see ennekuulmatu kooslus mind seda proovima ajendaski.
Taimetoidud paeluvad mind üha enam ja kuigi ma lihast veel loobunud ei ole, söön seda kindlasti kordades vähem, kui näiteks aasta tagasi. Ma usun, et kui olen leidnud ja proovinud piisavalt palju mõnusaid lihata retsepte, siis jätan selle pahe ühel päeval ka täiesti maha.

Esimene inimene, kes mul ja teil ka kindlasti pähe tuleb, kui jutt veganluse peale läheb, on armas Sandra Vungi.
Ma pean ütlema, et teda esmakordselt televiisoris nähes olin täiesti lummatud - oma lumivalgete juuste ja null makeupiga (nii vähemalt tundus) nägi ta välja nagu ingel ning veganlusest rääkis ta nii armsasti, et peale saate lõppu võtsin ma oma liha tarbimist ikka jupp maad vähemaks.
Hiljuti oli meie kallil taimetoitlasest pereliikmel (Eleri, ma võin Sind ju nii kutsuda?) sünnipäev ja meil ei tulnudki kingituse otsimisega kaua pead vaevata, sest kohe tuli mul meelde, et Sandral on väljas uus raamat "Taimsed õhtusöögid. Toekad kõhutäied igaks päevaks" /LINK/. Väga väärt raamat, kust leiab nii salateid, suppe, pearoogasid kui magustoite, lisaks neli tasakaalustatud nädalamenüüd.
Proovisimegi kohe samal õhtul esimese retsepti raamatust järgi ja pean ütlema, et see kukkus välja isegi maitsvam, kui ma oskasin oodata. Maitsed olid kuidagi nii paigas ning kordagi ei tulnud enam pähe mõtet, et kartuli ja pasta kooslus kuidagi viisi kummaline oleks.

Ma olen maguskartulit vaid elus korra söönud ja see oli imemaitsev (täidetud bataadid /LINK/). Seepärast ma ei oska isegi seletada, miks ma poes temast alati nii külmalt möödun. Ma kipun arvama, et mind ja teisigi hoiab tagasi selle juurvilja nimi, süüdi on see "magus" kartuli ees. Tegelikult ei ole bataat sugugi magus, kui siis õige pisut, nii magus kui näiteks porgand, kindlasti mitte. Kuna tänane roog kukkus imemaitsev välja, siis ma kindla peale bataati kaupluses enam ignoreerima ei hakka. 
Pidin retseptis väikeseid muudatusi tegema, sest noh, üks ei söö üht ja teine ei söö teist, aga panen selle siiski nii kirja, nagu see raamatus on, et saaksite ikka selle päris õige roa järele proovida.
Suur aitäh Sandrale, kes lubas mul armsasti retsepti blogis jagada!
Vaja läheb:
.................
1 suur maguskartul (650 g)
200 g keetmata pastat
2 sl õli
2 väikest sibulat
200 g kirsstomateid
½ tl purustatud musta pipart
250 ml sojakoort
1 ¼ tl soola
pundike värsket peterselli
Koori maguskartul, lõika keskmiteks kuubikuteks ning pane potti koos veega keema.

Samal ajal keeda pasta al dente. Kui maguskartul on pehme, kurna see ära. Kurna ka pasta ja jäta korraks kõrvale. Aja pann kuumaks, vala sinna õli ja lisa peeneks hakitud sibulad. Prae paar minutit. Lisa maguskartulikuubikud ja prae minutike. Nüüd peaks lisama kirsstomatid, aga kuna sünnipäevalaps neid suu sissegi ei võta, asendasin selle poole purgi purustatud tomatitega. Lisa ka pipar, sool, sojakoor, sool, sojakaste ning pasta. Lase natuke podiseda. Lõpuks tuleb lisada hakitud värske petersell, aga kuna mul temaga väga häid suhteid ei ole, siis puistasin peale veidi porrut ja tilli.
Mina keetsin kartulit natuke liiga kaua ja see lagunes pea kõik toidu sees ära, aga mulle isegi meeldis, et tekkis selline maguskartulisoust.

Järgmisel päeval üllatas Eleri meid uuest raamatust juba järgmise retseptiga ja valmistas maailma parimad burgerid. Need on tõesti kõige maitsvamad burksid, mida ma oma elus olen söönud. Natuke kastme ja juustuga tegime pettust, need vegan ei ole, aga need ei olegi siin praegu nii olulised, sest tõelisteks tähtedeks olid nendes burgerites peedikotletid. Ma ei oleks elus uskunud nr.1, et ma üldse peedikotlette suu sisse võtan ja nr.2, et need mulle nii väga meeldivad. Te peate proovima! Retsepti leiab Sandra blogist SIIT, kus on ülisuurel hulgal teisigi taimetoidu retsepte. 

28/08/2016

Arvustus // 3x Batiste



Kui te juhtute olema üks neist, kes peavad juukseid pesema palju tihedamini kui tahaks, siis olete kindlasti proovinud ülipopulaarseid Batiste kuivšampoone. Mina ei pääse juuksepesust pea ühelgi päeval, vahele jätan selle ainult siis, kui ei ole plaani kuhugi rahvarohkemasse kohta minna. Kui vähegi võimalik, püüan juukseid säästa ja pesu edasi lükata, aga kuna mul siiski iga päev on vaja korra-kaks Dexteriga pargitiir teha või toidupoodi lipata, siis olengi kuivšampoonid appi võtnud, et juustele natuke värskem väljanägemine anda.
batiste
Batiste šampoone olen ennegi mitmeid kasutanud ja enamusega neist ka väga rahule jäänud. Mõni on olnud küll veidi liiga vänge lõhnaga, aga oma tööd on nad kõik hästi teinud. Sain Batistelt imearmsa karbi kolme nende tootega, milledest ei ole ma varasemalt ühtegi proovinud, nii et väga põnev oli katsetada. 
batiste dry shampoo
Cherry (4,95€ LINK) on kindlasti kõige toredamas pakendis Batiste, mida olen proovinud. Vähemalt minu jaoks, kes ma selliseid armsaid, pastelseid, roosade musisuudega asjakesi armastan. Lisaks on see ka kõige paremini lõhnav Batiste šampoon, mis minu kätte on sattunud. See on üllatavalt mahe, mõnusalt suvine-marjane ja tagasihoidlikult magus. Töötab see sama suurepäraselt, kui teisedki Batisted ja seepärast võin öelda, et nüüdsest on see minu lemmik.
...
Heavenly Volume (4,95€ LINK) on tal aga tihedalt kannul. See ei ole küll nii pilkupüüdvas pakendis ja ka lõhn on üsna tavaline ning veidi liiga vänge, kuid ma olin tõsiselt üllatunud, kui palju volüümi see suudab mu õhukestesse juustesse lisada. Lisaks annab see juustele hoidvust ja muudab need mõnusalt vormitavaks - juuksed kuulavad hästi sõna ja näiteks kõikvõimalike punutiste tegemine on palju lihtsam. Lisaks tundub pats ka poole paksem. Kohevus püsib juustes veel ka järgmisel päeval ja juuksed näevad üsna tip-top välja. Kui Heavenly Volume´i mitte üle doseerida ja pihustada seda 30 cm kauguselt nagu sildil kirjas, siis saate pehmed ja volüümikad juuksed, millest sõrmed ja kamm üsna lihtsalt läbi libisevad. Veidike jätab see juuksed matimaks, kui teised kaks, aga ega kõike head ju korraga saagi.
...
Marrakech (4.95€ LINK) on Batiste perekonna uusim liige ja limiteeritud väljalase. Nime on see saanud ühe kauni linna järgi Marokos ja ka imeilus muster pudelil on just sellest Aafrika riigist inspireeritud. Veidi vürtsikas lõhn on tuletatud Maroko turgude melust, aroomidest ja maitsetest - see on meeldivalt tagasihoidlik ja magusapoolne. Kui olete külastanud Lushi poodi, siis teate, kui mõnusasti seal lõhnab, just see aroom mulle meenus, kui Marrakechi esmakordselt kasutasin. Kui olete agar Batistede kasutaja, siis seda uue lõhnaga pudelit soovitan kindlasti proovida, lisaks hästi lõhnamisele oskab see teha ka kõike seda, mida tema vanemad õed... või vennad.
batiste cherry
Kuivšampoonid on meile, kes me peapesu liiga tihti peame ette võtma, tõeliseks õnnistuseks ja muidugi neilegi, kes hommikuti armastavad sisse magada - pea saab ju "pestud" paari minutiga. Peale koduse vannitoariiuli sobivad kuivšampoonipudelid väga hästi ka trennikotti, reisikohvrisse, kontorilauale (töölt→peole) ja igale poole mujale, kus võib tekkida vajadus kiire soenguparanduse järele. Kindlasti ei asenda see peapesu ja liiga tihti ennast kuivšampoonitada ei tasu, aga mõni pudel võiks hädaolukorraks siiski olemas olla. 
batiste heavenly volume
Ma millegipärast arvasin, et kuivšampoon on uuema aja leiutis ja ausalt üllatusin, kui järgi uurides selgus, et Batiste on turul olnud juba üle 40 aasta! Leidsin Youtubest ühe laheda Batiste reklaami 70ndatest, kus sõnaühendile "rasused juuksed" on lähenetud väga....huvitavalt, haha.



Jagage enda kogemusi Batiste šampoonidega - milliseid olete proovinud?
Kas on mõni eriline lemmik või mõni, mis sugugi ei meeldinud?

batiste marrakech

25/08/2016

Retsept // Maapähklivõi-banaanimuffinid koerale + Dexteri sünnipäev!



Juba kaks aastat on sellest päevast, kui meie armas pulkjalg Dexter siia maailma saabus. Ma olen iga päev tõeliselt tänulik, et selline tore sõber ja naljakas tegelane meie juurde jõudis.
Tahaks talle hirmsasti sama palju rõõmu valmistada, kui tema meile ja kuna ma tean, et ta suur maiasmokk on, siis vähim, mis ma teha sain, oli talle sünnipäevaks ühed mõnusad muffinid küpsetada.
maapähklivõimuffinid
Enne maagustoidu juurde asumist sai Dex kätte ka oma "soolase" kingi. Kuigi talle suured kondid jubedalt meeldivad saab ta neid haruharva, sest ma olen igasuguseid hirmujutte kontide kohta lugenud ja parem, kui ta soolikad terved püsiksid.
Seepärast jälgin alati, kui ta konti närib ja kui pehmete otstega on ühele pool, siis ülejäänu rändab, vaatamata Dexteri pingutustele see päästa, prügikasti.
smooth fox terrier
Muffinite retsepti otsima asudes teadsin kohe, et valin mõne maapähklivõiga. See on asi, mille järgi Dexter hull on.
Ta passis terve selle aja, mil ma muffineid tegin, köögis ja ei lasknud pähklivõi purki silmist. Ei tea, kas ta aimas, milline õnn teda ees ootab...
pupcakes
Tuletan meelde, et koerale ei sobi pähklivõi, kuhu on lisatud soola või suhkrut, see tasub kindlasti enne ostu sildilt järgi uurida. Hea hinnaga naturaalse ICA pähklivõi leiab näiteks Rimist.
dog cupcakes
Vaja läheb:
...................
2 sl maapähklivõid
2 sl õli
1 banaan
2 sl mett
1 muna
1 kl jahu
1 tl soodat
½ tl küpsetuspulbrit

Peale:
.........
190 g toorjuustu
2 sl maapähklivõid
soovi korral kaunistusi
banaanimuffinid
Sega mikseriga aeglasel kiirusel pähklivõi, õli, purustatud banaan, mesi ja muna, mikserda nii vähe kui võimalik, 1-2 minutit. Lisa edasi mikserdades juurde jahu, sooda ja küpsetuspulber, sega jällegi vaid nii palju, kui vajalik.
muffinid
Täida muffinivormid kolmveerandi ulatuses ja küpseta 175 karaadises ahjus umbes 20 minutit või kuni sissepistetud tikk jääb puhtaks. Minu muffinivorm on päris pirakate aukudega, sain sellest kogusest viis muffinit.
Tavalise vormiga saab ehk mõne rohkemgi. 
diy dog treats
Lase enne kaunistamist toatemperatuurini jahtuda.
dog muffins
Kreemi jaoks sega toorjuust maapähklivõiga. Kui on, kasuta kaunistamiseks tordipritsi, kui sellist riistapuud kodus ei ole, saab hakkama ka kilekotiga, millelt ots ära naksatud, mina just nii tegingi.
banana cupcakes
Ma pean siia vahele panema pildid Dexterist, kellel lubasin mikseri visplid puhtaks teha.
Need on lihtsalt nii koomilised, Dex ei suutnud oma õnne uskuda...
funny dog gif
Muffinite tippu suskasin tillukeste küpsisevormidega banaanist välja lõigatud südamed. Ostsin loomapoest tegelikult ka pisikesed kondikujulised treeningmaiused, aga kuna Dexter need suust välja tatistas, siis ma ei hakanud nendega muffineid tema jaoks rikkuma, kuigi need nägid väga toredad välja.
dog treats
Muffinid said täitsa maitsvad, sööksin neid isegi hea meelega. Maapähkli maitse on üsna tugev, samuti on tunda banaani. Veidike on kuivemad, kui tavalised, inimloomadele mõeldud muffinid, rasva on neis ju üsna vähe.  
peanutbutter pupcakes
Dexter sõi ja mõmises. Esimesel korral sai ta küll terve muffini, aga edaspidi annan pool, sest need on ikka päris pirakad. Mõne pistan ehk sügavkülmagi, muidu saab korraga liiga palju. 

Kas olete enda lemmikule kunagi muffineid küpsetanud?
silly dog
terrier
dog eats cupcake

22/08/2016

Võida Joiki uudistooteid! // lõppenud!




Mul on super hea meel, et saan teile ära jagada kolm suurepärast Joiki uudistoodet, milledest ma pikalt-laialt eelmises postituses rääkisin, kes ei ole veel jõudnud lugeda, siis saab seda teha SIIN. Kui oled välja valinud, millist kolmest tootest endale soovid, siis keri allapoole ja uuri, mida loosis osalemiseks tuleb ette võtta või klikka kohe blogi Facebooki lehele, sest just seal loos aset leiabki.


Kui soovid loosis osaleda:
...........................................

 Klikka "meeldib" blogi FB lehele SIIN ja Joiki lehele SIIN.

 Jaga kingiloosi pilti (LINK) ja kirjuta selle alla, millist kolmest tootest endale soovid - näopesuvahtu, näopesuvahtu meestele või rukkilillevett. 



Võitjad loosin välja 29. augustil!

Arvustus // Joiki uudistooted



Kes te olete mu blogi juba pikemalt jälginud, teate kindlasti minu nõrkusest nii Joiki toodete kui näopesuvahtude vastu. Minu suureks rõõmuks saabki nüüd neid kahte vabalt ühes lauses koos kasutada, sest Joik tuli hiljuti välja nende jaoks päris uue tooteartikliga. Nüüdsest leiab  näopesuseepide, puhastuspiima ja sügavpuhastava näoõli kõrvalt ka kaks näopesuvahtu - üks neist tehtud spetsiaalselt meestele. 
 Samuti on minu poolt palavalt armastatud kõikvõimalikud pritsuga näoveed, eelistan neid iga kell tavalistele, korkidega isenditele. Joikil on nüüd lisaks roosiveele ette näidata ka toredalt isamaaline rukkilillevesi, mida ma eilses postituses teile juba natuke jõudsin kiita.  

Rukkilillevesi näole ja kehale
5,50€ LINK
.................................................
Palju ei puudunud, et mul oleks tulnud selle postituse tarvis teile tühja pudelit pildistada, sest ma pritsiksin seda näovett endale peale igale poole, igast asendist ja igal ajal. Nii palju õnnestus mul siiski seda alles hoida, et näete läbi pudeli ära, mis värvi see on, jep, täiesti värvitu. Ausõna, pudel ei ole tühi.

   Pudelis on peale rukkilillevee vaid veidike säilitusaineid (et bakterid ei hakkas vohama), ei midagi muud, lihtne ja loogiline. Rukkilill on tuntud kui naha rahustaja ja taastaja, see ennetab kortse ning parandab elastsust. Väga hästi mõjub see lill ka silmaümbruse nahale, võideldes tumedate ringide ja tursetega.
Isegi, kui see vesi oleks ilma igasuguse toimeta, piserdaksin ma seda ikkagi enda palgeile, sest see lõhnab jube hästi ja värskendab mõnusalt. Ma tean, et ma olen kunagi rukkililli nuusutanud, aga ma  ei mäleta kuidas või kas need üldse lõhnasid. Joiki vee aroom meenutab mulle veidike lavendlit, selline mõnusalt rahustav, aga ehk veidi lillelisem, mitte nii ravimtaimne. 
Esialgu olin natuke üllatunud, et pudel nii tillukene on, aga nüüdseks olen pigem õnnelik, et see suurem ei ole. Väikest pudelit on hästi mugav kasutada, see mahub täpselt pihku ja seda on ka hea kaasas kanda, näiteks trennikotti pista, kui mul see olemas oleks. Joiki toodetega mul seda probleemi ei ole, aga üldiselt on pisikeste pakendite plussiks ka see, et need saavad tõesti otsa, mitte ei jää riiulile tolmu koguma. Looduslike toodete puhul on see eriti tähtis, sest need ei sisalda üldse või siis sisaldavad väga vähe säilitusaineid ning pikemal seismisel, eriti soojas vannitoas, kipuvad kiirelt riknema. Hind on väikestel toodetel samuti toredam - 5€ selle armsa pudeli eest ei ole kindlasti palju küsitud. Suurt pudelit ei julgekski enne proovimata ehk koju tuua - äkki ei sobi või meeldi.  
Kuna näovesi pritsib üsna peene uduna sobib see ka meigi kinnitamiseks. Samuti on see suurepärane värskendaja treeningu ajal. Eilses trennipostituses soovitasin näovee pudeli külmikusse pista - tõesti, äärmiselt mõnus on seda jahedat vihma oma pingutusest tulikuumaks muutunud põskedele piserdada. 


Näopesuvaht kurgi- ja vesikressi ekstrakti ning aaloemahlaga
13,50€ LINK
...................................................................................................
Ma võin küll eksida, aga mulle ei meenu, et meil oleks turul mõni kodumaine näopesuvaht. Olin igatahes äärmiselt meeldivalt üllatunud, kui sain teda, et Joik on millegi nii toredaga välja tulnud. Looduslikke näopesuvahtusid peab poodides tikutulega taga otsima, nüüd teab täpselt, millise riiuli juurde joosta, kui vahuostuks läheb.  
Ma võin vist öelda küll, et olen näovahtude ekspert, elu jooksul on neid ikka üksjagu tarbitud. Olen kohanud nii selliseid, mille vaht kohe näole kandes jäljetult kaob, kui ka selliseid, mis on nii kreemjad, et lausa raske nahale laiali ajada. Kõige mõnusamad on ikka need, mille vaht on meeldivalt pehme ja millega on nahal mugav toimetada.
Joiki näovaht on suurepäraselt välja kukkunud - pump töötab laitmatult, vaht on pehme ja üsna tihe ning peab näol ringitamisele ilusti vastu. Vaid neil harvadel päevadel, mil kandsin tugevamat meiki tundsin, et jumestuskreemile (ja kõigele muule, mis mul näol parajasti oli) vahtu hõõrudes, kippus see kiiremini mahtu kaotama kui muidu. Tuletan siinkohal meelde, et vaht ei mängi ilutoodete puhul puhastamises mingit rolli, ei šampoonides, ei mujal, natuke lihtsam on küll toimetada, kui vaht on käe all, kuid kui teda seal pole, ei tähenda see, et me puhtaks ei saaks. Tavaliselt, kui kannan tugevama katvusega jumestuskreeme, siis olen nägu pesnud kaks korda või hiljem näoveega üle puhastanud, et kõik jäägid saaksid eemaldatud ja enamasti vati külge ka midagi jääb. Seepärast olin vägagi üllatunud, kui peale Joiki vahtu jäi mitsellaarvees niisutatud vatt täiesti puhtaks. Tubli töö!
Kes ei ole enne looduslikke vahtusid kasutanud, siis veidike on need keemilistest vahtudest erinevad, tunne on nendega pestes natuke teine. Kuna neis ei ole karme puhastajaid, siis tunduvad need nahal kerged ega libise ehk nii hästi ja võivad tekitada tunde, et nahk ei saa puhtaks. Uskuge mind - saab küll! Peale pesu on tunne värske ja mõnus. Eriti soovitan vahtu neile, kel nahk üliõrn, see on tõesti äärmiselt leebe ega ärrita mingil moel.     
Lõhn on vahul hästi omapärane, ma ei oska seda mitte kuidagi kirjeldada. Kõik, kellele ma olen vahu nina alla pistnud, pakuvad absoluutselt erinevaid asju, mida see neile meenutab. Mulle endale tuli esimese asjana pähe kuivatatud puuviljadest kissell, pakutud on veel Pina Coladat, ananassi, rummikokteili, tsitrust, no seinast-seina. Joiki esindaja ütles, et temale meenutab see lõhn õuna `Valge Klaar` ja tõesti, nüüd tundub mullegi, et just õuna järgi see vaht lõhnab. Igatahes on omamoodi põnev iga kord nägu pestes jälle mõistatada, mida see lõhn meenutab.
Ma ei oskagi muud lisada, kui et jäin vahuga äärmiselt rahule ja midagi negatiivset kosta ei oska. Mulle meeldib!  



Näopuhastusvaht meestele kaselehe- ja humala ekstrakti ning aaloemahlaga
13,50€ LINK
........................................................................................................................
Näopesuvaht on nüüd Joiki valikus juba neljas spetsiaalselt meestele loodud toode. See ei tähenda, et nad teisi tooteid ei saaks/võiks kasutada, enamus Joiki toodetest on unisex lõhnaga. Ma ei tea, kuidas teised meeste tooted, aga see näopesuvaht sobib ka naistele suurepäraselt. Ma julgen vist isegi öelda, et see meeldib mulle tsipake rohkem, kui kollases pudelis naiste vaht. Ma ei ütleks, et see on efektiivsem, aga mulle justkui tundub, et minu väga rasusele nahale sobib see isegi paremini, nahk jääb peale pesu veidike krudisevam ja värskem. See võib muidugi tulla ka piparmündiõlist, mis naha natuke õhetama paneb ja mida teisest vahust ei leia. Erinevustest veel nii palju, et meeste vahus on kurgiekstrakti asemel kaselehe oma ja vesikressi asendab humal, muus osas on koostis sama. Nii et kui teile meeldib üks, siis võite järgmisel korral vabalt teist proovida, see meeldib teile samuti.       
Lasin vahu loomulikult ka meie pere meeskodanikel ära proovida ja ausalt, ma ei lootnud nii positiivset tagasisidet. Elukaaslane, kes ei huvitu absoluutselt kosmeetikumidest ja tunnistab vaid šampooni ning dušigeeli, oli vahuga ülirahul ja kasutab seda nüüd hea meelega. Ehk kallutas teda see, et mainisin ära humala, aga noh vaevalt, sest õlut ta ei tarbi.
Veelgi paremini läks lapsega (mainin ära, et "lapseks" on 20a. nooruk). Temaga on meil see häda, et kosmeetikatooted huvitavad ehk liigagi (kapis on kuus erinevat parfüümi!), aga kuna ta nahk on äärmiselt tundlik, siis ükski näopesutoode ei ole talle sobinud, nahk hakkab kiskuma ja vajab koheselt kreemi. Isegi palja veega loputamine mõjub talle kuivatavalt. Arvasite vist juba ära, kuhu ma oma jutuga tüürin - jep, Joiki vaht sobib talle suurepäraselt, see ei kuivata, pigem niisutab ja jätab naha pehmeks. Mulle tundub, et Joiki näovahud sobivad igale nahatüübile - kuiva ei kuivata ja rasuse teevad ilusti puhtaks. 
Meeste näovaht on samuti väga huvitava lõhnaga ja pean jällegi ütlema, et annan selle kirjeldamise osas alla. See ei ole kindlasti tüüpiline karge fresh meestekas, pigem tagasihoidlikult mahe-magus ja mündine, igatahes meeldiv. Vaht on täpselt sama kohev ja tore, kui eelmisel tootel. Need kaks ongi väga sarnased ja vabalt võib koju neist vaid ühe muretseda, see peaks meeldima ja sobima nii nais- kui meessoost näopesuritele. Valige lihtsalt see pudel, mis disini poolest paremini  vannitoasisustusega kokku passib.  

Kas olete jõudnud juba uusi Joiki tooteid proovida? Millised on muljed?

Blogi Facebooki lehel läks käima ka KINGILOOS,
kus peategelasteks just need kolm mõnusat Joiki uudistoodet!



Haha, pilte tehes hakkas mulle tunduma, et need kolm näevad koos välja nagu üks tore väike perekond. :D

*sponsoreeritud postitus

21/08/2016

BBG #6



 Mul ei olnud sel nädalal plaaniski BBG teemalist postitust teha, aga tuli ikkagi tahtmine paari asja teiega jagada. Esiteks tahan südamele panna, et isegi, kui te treenite nädalas 1-2 korda ja tundub ehk, et nii vähesest liigutamisest ei olegi mingit tolku, siis eksite! Ma ei ole kava pea ühelgi korral otsast lõpuni läbi teinud ja treenin nädalas kolme korra asemel enamasti kaks, aga täna jäi mul oma edusamme nähes suu tõesõna lahti. See oli isegi natuke naljakas.
Nimelt oli tänases kavas viimaseks harjutuseks commandos (LINK) ja ma mäletan nii hästi, kuidas ma täpselt kuu aega tagasi seda teha püüdsin ja ei suutnud ühtegi, ma ei jaksanud isegi algasendit sisse võtta. Kui täna paberil enda ees seda jälle nägin, siis olin üsna kindel või noh, täiesti kindel, et ma lihtsalt kukun järjekordselt nagu kott vaiba peale maha. Ma tegin kõik 24 ära, saate aru?! Küll poole peal natuke puhates, aga ma tegin need ära ja see tundus nii kahtlaselt lihtne, et ma vahepeal läksin ja otsisin selle vana postituse üles, kus ma kurtsin, et ei jaksanud, et järgi vaadata, kas see ikka oli sama harjutus ja see oli!!!
Väike asi, aga ma olen nii elevil, sest ma tõesti tunnen, et ma muutun iga korraga palju tugevamaks. Ma isegi hakkan juba uskuma, et ma suudan varsti ühe kätekõverduse teha. :D
 Ma tahan sellega öelda, et kui keegi teist on kavaga alustanud ja tunneb, et see käib üle jõu või pole aega nädalas 2-3 korda treenida, siis ei peagi. Ka vähene treenimine on parem kui üldse mitte treenimine. 
Ma ei tee juba ammu kava kella järgi, ei vihu 7 minutit järjest, sest ma ei jaksa. Ma teen kõik harjutused lehe pealt ühe korra läbi, kui tunnen, et jaksan veel, teen mõnda veel, mis mulle rohkem meeldisid. Kui ei jaksa, panen pillid kotti. Tunne on ikkagi hea, sest ma tegin just nii palju, kui mulle sobis. See ei tähenda, et ma hüplen ja vehin niisama, ma pingutan, aga mitte nii, et hing kinni. Ma sunnin ennast iga kord veidike takka ja nii tasapisi saangi tugevamaks. 
Mul olin täna peegli ees isegi täitsa üllatunud, sest mul on tekkinud kõhulihased või midagi neile väga sarnast ja ma ei tea, kas mulle tundub, aga tuhar oleks justkui poole vähemaks kahanenud. Ilmselgelt kujutan ette, sest nii lühikese ajaga ja väikese intensiivsusega treenides selliseid muutusi kindlasti ei toimu. :D Ma ei ole ennast juba mitu nädalat pildistanud, sest eelmiste nädalate fotodel olin kõikidel täiesti ühesugune ja otsustasin sessiooni korra kuus ette võtta, aga homme peaks ennast küll pildile püüdma ja uurima, kas midagi on muutunud, sest paljast silma ei saa usaldada.
Täna oli üle pika aja jälle nii palav, et treenides oli mull otsa ees. Jah, ma tegin reedest treeningut alles täna ja kolmapäevane jäi sootuks vahele. Minu jaoks on treenides palavus väsimusest hullem, tunnen, et jaksaksin veel, aga nii hullupööra palav hakkab, et pean katkestama ja vannituppa jooksma, et nägu ja käed külma kraanivee alla susata. Täna olin targem ja pistsin juba hommikul pritsuga näovee külmikusse ja oi, kui hea seda vahepeal oli näole piserdada - heaven! Jahutab kohe maha ja panen edasi. Tavaline vesi ajab ka kindlasti asja ära, minul on praegu  kasutuses eriti mõnusalt lõhnav Joiki rukkilillevesi, millest ma juba homme pikemalt kirjutan.
  Püüdsin täna Dexteri ka pildile, ei mäletagi, millal ma teda viimati kaameraga pildistasin. Ma ei tea, mis tal selle vastu on, nii kui ma aparaadi välja võtan, manab ta endale mingi uimase kudend lutsu näo pähe, silmad poolvidukil. Paar pilti ikka sain, kus tal natuke reipam nägu peas. Dex saab meil muide kolmapäeval kaheseks, piduuu!

20/08/2016

Üks eriti maitsev, lihtne ja tervislik magustoit



Ma olen ütlemata suur maiasmokk ja ei suuda ühtegi päeva ilma magustoiduta õhtusse saata. Kui ma varem suutsin silmagi pilgutamata korraga pintslisse pista tahvli šokolaadi või pool kilo kooki, siis viimasel ajal olen siiski püüdnud leida veidike tervislikemaid alternatiive, et valget suhkrut mitte nii meeletutes kogustes sisse ajada. Olen alati suur jogurtisõber olnud ja tassisin pea igapäevaselt koju hunnikute viisi kõikvõimalike maitsetega jogurtitopse. Ma sain aru küll, et need on hullupööra ja liialdatult magusad, aga noh, kõik ju söövad ja magusaisu saab rahuldatud.
Mingi aeg, kui hakkasin natuke rohkem tähelepanu pöörama, mida ma endale suhu pistan, uurisin ka infot jogurtitopsidel ja ausalt, suu vajus lahti ja siis läks ruttu jälle kinni tagasi, et ükski amps neid jogurteid enam mu huulte vahelt sisse ei pääseks. Kujutate te ette, et ühes pisemat sorti jogurtitopsis on kuni 2sl. suhkrut?! Seda on pool supilusikat rohkem, kui samas koguses Coca-Colas, mida terve mõistusega inimesel juua ei soovitata (aga mida me kõik ikkagi armastame).
Ma muidugi veidike paisutan üle, nii kategooriline ma kindlasti ei ole, et enam eales ühtegi magusat jogurtit ei proovi, aga 99% juhtudest toon koju nüüd ikkagi maitsestamata variandi ja teen selle ise just nii magusaks nagu soovin ning mitte suhkru vaid mee või vahtrasiirupiga.
 Asudes nüüd asja juurde... Enamasti ei oskagi ma jogurtiga midagi tarka peale hakata ja söön seda lihtsalt kas puuviljade-marjadega või pistan smuuti sisse. Aga nagu ikka, inimene vajab vaheldust ja suundusingi Pinteresti, et uurida, mida head jogurtist veel kokku saaks keerata. Silma hakkasid kohe igat sorti chia seemnetega pudingud ja kuna olen suur kookosesõber, siis valisingi ühe kookosepiimaga variandi välja.
Ma kahjuks ei leidnud Selverist SEDA orgaanilist kookospiima ja leppisin Thai Choice omaga, kus natuke E-aineid sees, aga järgmisel korral teen kindlasti keemiavaba piimaga ja seepärast ma pealkirjast ka seda "tervislik" ära ei hakka kustutama. Teie olete ju ikka tublid ja otsite öko kookospiima üles, neid peaks igas suuremas toidupoes olema.   

Chia seemned on ühed ütlemata lahedad terakesed, mida ma agaralt smuutide sees olen tarbinud. Need hakkavad peaaegu koheselt peale vedelikuga kokkupuutumist paisuma ja suudavad lõpuks endasse imada kuni 12x rohkem vedelikku kui ise kaaluvad. Nagu piltidelt näha, jõudsid need selle ajaga, mil ma magustoitu valmistasin ja üles pildistasin juba päris tublisti kasvada. Paari tunni pärast olid terad vähemalt 3x pirakamad, aga mul ei olnud kahjuks oidu, et need pildile püüda.
Lisaks paisumisele suudavad Chia seemned moodustada želeetaolist ainet, mis teebki neist super toredad magustoidulisandid, sest nad muudavad vedeliku tarretiselaadseks. Maitse on neil hästi mahe, meenutades veidike pähklit.
Kõige tähtsam on muidugi, et need tillukesed terakesed on äärmiselt kasulikud. Mõned näited - neis on 8x rohkem omega-3 rasvhappeid kui lõhes, 5x rohkem kaltsiumit kui piimas, 3x rohkem rauda kui spinatis, lisaks suurel hulgal kiudaineid, valku, vitamiine ja mineraale.
Peale smuutide võib chia seemneid pista ka näiteks putrudesse, salatitesse, suppidesse, kõikvõimalikesse magustoitudesse. Lisa lusikatäis seemneid piimale või jogurtile, magusta mee või siirupiga ja sul on suurepärane hommikusöök või vahepala olemas, pista purki ja võta tööle kaasa!  
Lõpuks jõuame nüüd retseptini ka. Ma loodan, et teil ei ole selle vastu midagi, et kipun retseptipostitustes vahel pikemalt lobisema.

Kookose-jogurti-chiapudingu jaoks läheb vaja:
...................................................................................
1 suur tops (370gr) Kreeka jogurtit
1 purk (400ml) kookospiima
2-3 sl. chia seemneid
mett või vahtrasiirupit
puuvilju/marju
Sega omavahel jogurt, kookospiim ja chia seemned, soovitavalt vispliga, et seemned omavahel kokku ei kleepuks. Mett või siirupit lisa vastavalt maitsele, mina panin mett paar supilusikat - magustoit olgu ikka magus! 
Kuna kasutasin lahjemat kookospiima, siis lisasin chia seemneid 3 sl, tavalise paksema piimaga piisab paarist lusikatäiest. 
Nüüd vala puding vaheldumisi puuviljade/marjadega klaasidesse. Lihtsam on need muidugi kohe magustoidu sisse segada, aga noh, ma läksin keerulisemat teed pidi. Usun, et see magustoit on ka ilma lisanditeta väga mõnus, kui kodus ei peaks parajasti mitte üht marjaraasu või puuviljajuppi leiduma. Kui puding on klaasides (sellest kogusest sain neli klaasitäit), olgu siis lisanditeta või ilma, tõmba neile toidukile peale ja pista vähemalt tunniks külmikusse.
Seejärel asu kaunistama, mis on minu meelest söömise kõrval selle magustoidu juures peaagu, et sama tore tegevus. Ilu tegemiseks sobivad puuviljad, marjad, pähklid, mandlid, seemned, kookoshelbed, müsli, moosid, (tume)šokolaad... ja muu toredus, mida kapis leidub. Kaunistada tasub kindlasti juba tarretunud magustoitu, mul oli veidike raske poolvedelasse pudingusse midagi eriti kaunist tekitada, aga ma jäin esimese korra kohta täitsa rahule. Eriti kui arvestada, et ma kaunistamise peale enne kokkama asumist sugugi mõelnud ei olnud ja pidin leppima sellega, mis kapis oli. 
Pudingu valmistamine võtab aega kõige rohkem 15 minutit, millest enamus kulub puuviljade koorimise, tükeldamise peale. Uskumatu, et imeväikese pingutusega on võimalik midagi nii maitsvat valmis meisterdada. Isegi laps, kes on suur magusate poejogurtite/pudigute fänn ütles, et see on PALJU PAREM! Seega, läheb kordamisele. 

ShareThis