21/08/2016

BBG #6



 Mul ei olnud sel nädalal plaaniski BBG teemalist postitust teha, aga tuli ikkagi tahtmine paari asja teiega jagada. Esiteks tahan südamele panna, et isegi, kui te treenite nädalas 1-2 korda ja tundub ehk, et nii vähesest liigutamisest ei olegi mingit tolku, siis eksite! Ma ei ole kava pea ühelgi korral otsast lõpuni läbi teinud ja treenin nädalas kolme korra asemel enamasti kaks, aga täna jäi mul oma edusamme nähes suu tõesõna lahti. See oli isegi natuke naljakas.
Nimelt oli tänases kavas viimaseks harjutuseks commandos (LINK) ja ma mäletan nii hästi, kuidas ma täpselt kuu aega tagasi seda teha püüdsin ja ei suutnud ühtegi, ma ei jaksanud isegi algasendit sisse võtta. Kui täna paberil enda ees seda jälle nägin, siis olin üsna kindel või noh, täiesti kindel, et ma lihtsalt kukun järjekordselt nagu kott vaiba peale maha. Ma tegin kõik 24 ära, saate aru?! Küll poole peal natuke puhates, aga ma tegin need ära ja see tundus nii kahtlaselt lihtne, et ma vahepeal läksin ja otsisin selle vana postituse üles, kus ma kurtsin, et ei jaksanud, et järgi vaadata, kas see ikka oli sama harjutus ja see oli!!!
Väike asi, aga ma olen nii elevil, sest ma tõesti tunnen, et ma muutun iga korraga palju tugevamaks. Ma isegi hakkan juba uskuma, et ma suudan varsti ühe kätekõverduse teha. :D
 Ma tahan sellega öelda, et kui keegi teist on kavaga alustanud ja tunneb, et see käib üle jõu või pole aega nädalas 2-3 korda treenida, siis ei peagi. Ka vähene treenimine on parem kui üldse mitte treenimine. 
Ma ei tee juba ammu kava kella järgi, ei vihu 7 minutit järjest, sest ma ei jaksa. Ma teen kõik harjutused lehe pealt ühe korra läbi, kui tunnen, et jaksan veel, teen mõnda veel, mis mulle rohkem meeldisid. Kui ei jaksa, panen pillid kotti. Tunne on ikkagi hea, sest ma tegin just nii palju, kui mulle sobis. See ei tähenda, et ma hüplen ja vehin niisama, ma pingutan, aga mitte nii, et hing kinni. Ma sunnin ennast iga kord veidike takka ja nii tasapisi saangi tugevamaks. 
Mul olin täna peegli ees isegi täitsa üllatunud, sest mul on tekkinud kõhulihased või midagi neile väga sarnast ja ma ei tea, kas mulle tundub, aga tuhar oleks justkui poole vähemaks kahanenud. Ilmselgelt kujutan ette, sest nii lühikese ajaga ja väikese intensiivsusega treenides selliseid muutusi kindlasti ei toimu. :D Ma ei ole ennast juba mitu nädalat pildistanud, sest eelmiste nädalate fotodel olin kõikidel täiesti ühesugune ja otsustasin sessiooni korra kuus ette võtta, aga homme peaks ennast küll pildile püüdma ja uurima, kas midagi on muutunud, sest paljast silma ei saa usaldada.
Täna oli üle pika aja jälle nii palav, et treenides oli mull otsa ees. Jah, ma tegin reedest treeningut alles täna ja kolmapäevane jäi sootuks vahele. Minu jaoks on treenides palavus väsimusest hullem, tunnen, et jaksaksin veel, aga nii hullupööra palav hakkab, et pean katkestama ja vannituppa jooksma, et nägu ja käed külma kraanivee alla susata. Täna olin targem ja pistsin juba hommikul pritsuga näovee külmikusse ja oi, kui hea seda vahepeal oli näole piserdada - heaven! Jahutab kohe maha ja panen edasi. Tavaline vesi ajab ka kindlasti asja ära, minul on praegu  kasutuses eriti mõnusalt lõhnav Joiki rukkilillevesi, millest ma juba homme pikemalt kirjutan.
  Püüdsin täna Dexteri ka pildile, ei mäletagi, millal ma teda viimati kaameraga pildistasin. Ma ei tea, mis tal selle vastu on, nii kui ma aparaadi välja võtan, manab ta endale mingi uimase kudend lutsu näo pähe, silmad poolvidukil. Paar pilti ikka sain, kus tal natuke reipam nägu peas. Dex saab meil muide kolmapäeval kaheseks, piduuu!

3 comments:

  1. Oo, mul on lootust järelikult! Commandod ootavad mind selle nädala lõpus, nii et annan siis teada, kuidas mul läks. Sinu edusammude üle olen väga rõõmus! Higistame edasi :) Triin

    ReplyDelete
    Replies
    1. Muidugi on lootust, kui oled natukenegi vaeva näinud, siis saab ainult paremaks minna! :)

      Delete
  2. Lõpuks annan siis teada, et sain minagi oma combattantsid 4. nädala lõpuks tehtud! Vau, ma ise ka ei uskunud.
    5. nädal läks veelgi raskemaks ja ega sel nädalalgi mingit pääsu pole. Õnneks piilun, et kükke ja muid põlvi koormavaid harjutusi jääb vist natuke vähemaks... Aga kodus tuleb jälle teise pilguga ringi vaadata, mida abivahendiks kasutada, et kõik need pingiharjutused tehtud saaks.
    Edu, Pille-Riin!

    ReplyDelete

ShareThis