Ma sain sellega hakkama - Dexteri kampsun!

Ma aina lükkasin Dexteri kampsuni kudumist edasi, ma olin lihtsalt üsna kindel, et ei saa hakkama. Kudusin viimati vist oma kakskümmend aastat tagasi ja ega ma siis ka just eriline nobenäpp olnud, kuigi meenub, et tegin vist isegi mõni kampsuni valmis. Väga inetud need ei saanud olla, sest mäletan ennast neid kandmaski. 

Lõpuks, kui ilmateade ennustas, et lähiajal läheb lumetormiks ja ma kujutasin ette, kuidas niigi koguaeg värisev Dexter lumehanges paljalt kakerdab, võtsin ma vardad kätte. Väga kummaline oli, kuidas kuskilt sügavalt ajusopist tulid aeglaselt oskused lagedale ja paari minutiga ma juba kudusin! Ega ma selle pärast eriti ei muretsenudki, pigem tundus keerukas lõige, et kui lai ja kus need jala ja muud augud peaksid asetsema, sest kogu see asi ju venib ja mõõtmisest pole erilist tolku.
Kui otsima hakata ega eriti õpetusi leia, et kuidas see koera kampsuni kudumine võiks välja näha.
Lõigetest rääkimata, sest kõik koerad on ju nii erinevad. Lõpuks võtsin ette SELLE pildi, mõõtsin Dexteri selja pikkuse ja kaelaümbermõõdu ära ja hakkasin peale.

Lõnga ja vardaid ei pidanudki ma kaugelt otsima minema, leidsin need oma kodu-Selverist. Lõngades (3,59€ tk.) on 70% villa ja 30% nailonit, kampsun sai mõnusalt pehme ja veniv. Vardad ( 2,99€) ostsin nr.4, nii nagu lõngade etiketil oli soovitatud. Lõnga kulus hallist kerast umbes kolmveerand ja mustast jäi järgi vähemalt pool, kui mitte rohkem. 

Kudumine läks üsna ludinal, eile oli pealmine osa poole peal ja täna saab Dexter õhtul juba uue kampsuniga õue minna. Ega ma tegelikult päris rahule oma esimese katsetusega ei jäänud, aga ega ma seda lootnudki.

Esiteks ei saanud kaelus nii pikk, kui ma tahtsin, aga seda on vist võimalik pikemaks kududa ja kui krea üles tõsta, siis on tegelikult päris ok. Lihtsalt ma kujutasin ette, et kampsun tuleb sellise mõnusa suure, sooja ja paksu kaelusega. Teiseks sai esijalgade vahe liiga lai, sest Dexteril seda vahet peaaegu, et ei olegi, mõlemad kepid kasvavad tal peaaegu, et ühest august välja. Järgmisel korral võtan arvesse. Veidike häirib mind ka, et kampsun lõppeb pepu peal väga kandiliselt ära, aga ma ei suutnud välja mõelda, kuidas kumeralt kududa, seega jäi nii.

Siin on nüüd need kaks tükki, mis ma esialgu valmis kudusin. Kui olin kõik kokku õmmelnud, siis selgus, et pisema tüki soonikuosa on täiesti üleliigne ja selle harutasin ma ära. Vähemasti on mul nüüd mingi asi ees, mille järgi järgmisel korral paremini proovida.

Selle pilu jätsin kaelusesse rihma jaoks, aga praegu pole veel selge, kas see töötab või on päris vale koha peal. 

 Selline see sai ja mulle tundus, et Dexter jäi päris rahule, kõndis sellega isegi toas ringi. Minu suurim hirm oligi, et ta kampsuniga soolasambaks tardub, nagu meie eelmise koeraga ja ka Dexteriga, kui ta päris tilluke oli, juhtus. Tunni pärast on välja minek, siis saab lõplikult selgeks, kas minu ponnistustest oli ka kasu. Igatahes sai see kampsik väga õigel ajal valmis, lausa viimasel minutil peaks mainima. 

Teemast kõrvale kaldudes. Poes oli eile juba hunnikute viisi piparkooke, muidugi ostsime kohe ühe paki ja need Kalevi krõbedad piparkoogid on päris head. Aasta esimesed tunduvad muidugi alati eriti maitsvad.
Ma ei tea, kas Selveris on juba ammu English Tea Shop teed saadaval, ma ei ole nagu enne märganud, olen neid alati Kaubamajast ostnud. Mulle meeldib, et need on kofeiinivabad ja saan neid õhtul hilja ka juua. Ja muidugi see imearmas pakend! Proovisin seekord Super Berries marjateed ja mulle täitsa maitses, selline veidike hapu ja väga marjane, sobis magusate piparkookidega väga hästi. Sisaldab see hibiskust 66%, roiboost 18,5%, rohemünti 4%, vaarikaid 3%, maasikaid 3%, mahemustikaid 0,5% ja looduslikke vaarika ja maasika maitseaineid. Kas see ema kingitud muffinitega kruus ei sobi mitte oivaliselt selle marjateega kokku? ♡