13/11/2016

Me ♥ lund!



Tulin just Dexteriga väljast ja meel on natuke kurb. Ma ei tea, kuidas teie, aga mina olen ütlemata õnnetu, et lumi vaikselt sulab. Või noh, miks vaikselt, tegelikult pea silmnähtavalt. Kõik muutub ilusast ja helgest halliks, pimedaks ja masendavaks. Seepärast sumpasime täna Dexteriga kohe paar tundi väljas paksus lumes, mis siis, et see üle saapasääre sisse pressis. Kes teab, millal jälle seda toredust harrastada saab, sest järgmisel nädalal näitab ilmatede vaid vihma-vihma-vihma. Ma ei kujuta seda koledust ettegi. Olen muidu suur sügise fänn, aga nüüd, kui värvilised lehed on sulanud lume all kõik jubedaks plögaks muundunud, ei ole see enam sugugi nii tore. Seda enam, et meid siin juba pikemalt imeliste lumiste ilmadega ära hellitati. Tegin pargis mõned telefoniklõpsud, sest kes teab, äkki see on selle aasta viimane lumi...
Dexter, nagu enamus koeri, on samuti suur lumefänn. Kui saaks, siis sukelduks tundideks hangedesse. Talle meeldib lund ka seespidiselt tarbida. Totu ei saa ainult aru, et linnatänava lumi ei sünni süüa, soolane ja must. Ega see pargiski vist päris puhas ole, aga noh, ikka valge vähemalt. Eriti meeldib talle lumepalli näksida...
 Kui me eelmisel aastal Kadriorgu kolisime, siis olin üle mõistuse õnnelik, et meil on kodu lähedal park, kus Dexteriga jalutamas käia. Eks me tegelikult sellepärast seda kanti eelistasimegi. Ma ei kujuta ette, kui peaksin temaga kusagil linnatänavatel või majade vahel lonkima. Vahel teen sedagi, et ta ikka oskaks linna peal end üleval pidada, aga igapäevaselt oleks see ikka paras piin.
Ma olin tegelikult hästi Tallinnakauge inimene ja Kadrioru parki sattunud ehk paar korda elus. Ma kujutasin ette, et park on purskaevuga tiik ja presidendi loss. Ma olin tõesõna hämmingus, kui selgus, et see on ilmatuma suur ja mahutab seitse erinevat parki, seitse muuseumi, paar kohvikut, raamatukogu, kaks lossi, tenniseväljakud, lõbustuspargi ja mis kõige tähtsam - ilmatuma palju ruumi, kus jalutada ja loodust nautida.  
 Kuigi ma käin pargis jalutamas iga päev, enamasti lausa kaks korda, siis ma olen iga kord hingepõhjani tänulik (vahest tuleb isegi pisar silma, kui mere äärde oma jalutuskäigul jõuame) ja täis rõõmu, et ma saan sellises kohas oma armsa sõbraga aega veeta. Tahtsin selle eelneva jutuga öelda, et vahest kipume heade asjadega ära harjuma, ei märkagi enam, milline toredus meie ümber on. Sama kehtib ka inimeste ja loomade kohta - võtke aega ja mõlge, milline õnn, et nad on meiega! 
 Mitu varblast on pildil? Tahtsin pildistada, kuidas varblased linnumajas sõid, aga nad olid Dexteri suhtes väga umbusklikud ega kavatsenudki enam edasi einestada, ootasin ikka tükk aega...
Kui Dexter ei oleks rihma otsas, siis tema õues jalutamine näeks välja nii...

Kas olete ka lume mineku üle õnnetud? Panin lohutuseks blogis lume sadama...

10 comments:

  1. Ma olen just vanemate juures Lõuna-Eestis ja käisin suure tiiru metsas jalutamas, sest nii ilus ja mõnus, aga juba näha kuidas rada vesiseks muutuma hakkas, nii et täitsa mõistan, mis sa kirjutasid. :(

    Dexter tundub ikka nii lõbus ja armas, et ei oleks endalgi sellise seltsilise vastu midagi! Ja nüüd mu kass on juba kahtlustav, et keda ma siin nii heldinult põrnitsen...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii mõnus, metsas on veel eriti lahe lumega sumbata. Haha, paid kiisule! Dex väsis lumes rapsimisest nii ära, et norskab teki all. :D

      Delete
  2. Mulle nii meeldib Su blogi!! Ja Sina ka oled vahva ja su koer niisamuti!

    ReplyDelete
  3. Sain viis varblast. Lahkuvast lumest on muidugi kahju, eriti kui teda nii parasjagu on olnud. Aga kõik on muutumises, elame üle... Dexterile tervitused!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hehe, vale vastus, loe uuesti. :D Dexter tänab!

      Delete
  4. Mul on samuti kahju, et lumi tasapisi sulab, kuid minu lootus valgete jõulude suhtes on ikka veel kirkalt leegitsemas. Mulle endale meeldivad sügis ning talv rohkem kui suvi (tean, oleks üks neist imelikest inimestest, haha :D), aga kui on väga porine ning sombune, siis sügis pole üldsegi nii meeltmööda, v.a juhtudel mil küünlavalguse ning lugemislambi all toas raamatut loed ning vihm aknal koputab.
    Ja kui ma õigesti lugesin, äkki kuus varblast :D

    ReplyDelete
  5. Just, kuus tükki neid ongi! Neid imelikke, kellele kuum suvi ei meeldi on tegelikult päris palju, mina nende seas. :)

    ReplyDelete
  6. Tulid mulle eile hommikul koos Dexteriga Kreutzwaldi tänaval vastu. :) Nägin eemalt tuttavat koera ja mõtlesin kohe, et see on vist See koer oma perenaisega, ja oligi! Kõik käis nii kähku ja kuna su ees-taga olid paar inimest, siis ma ei saanudki sulle paari head sõna öelda. Sellest olenemata tegite mu meele rõõmsaks ja ma kohe tundsin, et pean sulle sellest hetkest kirjutama. :D Ehk trehvame teinekordki ja ma luban, et võtan siis julguse kokku. :)

    PS. Kirjutasin sulle Instagrami samuti, aga kuna sa ei ole mu kirja vist avastanud, siis kirjutasin ka siia. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oii, nii tore, et meid ära tundsid! Dexter oleks jube õnnelik olnud, ta nii ootab, et keegi temast välja teeks, vahel ta püüab ise inimestele tänaval läheneda, aga kahjuks enamus kohkub. :D Järgmisel korral kindlasti tule tervitama. :)

      Delete

ShareThis