28/03/2017

@kaubamaja Insta takeover & kingiloos!



Ega siin pikka juttu ei olegi, tahtsin lihtsalt kiirelt teada anda, et olen paar päeva ringi luusinud Kaubamaja uhiuues disainipiirkonnas, kust leiab eriti lahedat kodumaist ja Skandinaavia disaini ning püüdnud seda läbi piltide nende Instagramis jagada. Kaupsi Insta on minu käes ka veel homme, nii et tulge kõik uudistama ja kaasa elama  → @kaubamaja. Aga veelgi parem, minge oma silmaga kogu seda ilu kaema, seal on tõesti ülituusasid disainitooteid. Nagu näiteks need lahedad kummised taanlaste disainibrändi MENU pipra -ja soolaveski, mis läksid minu Instagramis @genefic  just loosi! 

26/03/2017

Lakk



Jagan siia pühapäeva õhtusse kiirelt ühte viimase aja õnnestunuma ostu, ehk on keegi just samalaadsete jalavarjude jahil. Otsisin lahedaid lakk-kingi juba pikemat aega, aga enamus nägid väga rohmakad välja või olid jalas kõvad kui koorikud. Ma alati imestan, kuidas inimesed, kes need endale soetavad, ometi seda piina taluvad... 
Igatahes, nägin ühel päeval toredal kolleegil jalas just selliseid või isegi natuke ilusamaid kingi, milliseid olin oma vaimusilmas ette kujutanud ja saades juhtnöörid, ruttasin ABC Kinga. Sain oma jalavarjud lõpuks Rocca al Mare poest, kui ma ei eksi jäi hind  Partnerkaardiga 65€ kanti.
Kui mul enamasti hakkavad esimestel kandmiskordade ka kõige pehmemast nahast jalatsid hõõruma, siis need kingad istusid kohe jalga kui valatud. Natuke küll kardan, et lakk-nahk hakkab vaatamata hooldusvahendile, millega kingad sisse määrisin, pragunema, aga sinna vist ei ole midagi parata. Tunnen neist rõõmu nii kaua kui võimalik.
Nagu ikka, sörkis võtteplatsile ka maru tähtsa näoga Dexter...

25/03/2017

Peekonipannkoogid


peekonipannkoogid
Ma pidasin juba pikalt plaani, et proovin pühapäeviti tavapäraste pannkookide asemel natuke erilisemaid küpsetada. Aga kui pühapäev käes, on ikka selgunud, et ma ei ole absoluutselt ette valmistunud ja külmikus on kraami ikka vaid tavaliste pannikate praadimiseks. Sel korral olin tublim ja otsisin Pintersestist retsepti varakult välja ning muretsesin koju paar pakki peekonit. 
väikesed pannkoogid
Jep, ma tean, kõlab kummaliselt, aga uskuge mind, soolane krõbe peekon pannkoogis ja magus moos või vahtrasiirup on o-i-v-a-l-i-n-e kombo. Me sõime ja lihtsalt mõmisesime, nii uskumatult hea oli. Kindla peale kõige paremad koogid, mis ma eales olen valmis küpsetanud - nii pehmed ja õhulised! Natuke on nende kookidega rohkem nikerdamist, aga pühapäeva hommikul on ju aega küll ja tulemus väärib seda väikest pingutust 100%. pannkoogi retsept
Vaja läheb:
....................

2 pk (240g) suitsupeekonit
3 muna
1½ kl piima
2 kl jahu
soovi korral veidi suhkrut või vahtrasiirupit
50g võid
2 tl küpsetuspulbrit
½ tl vaniljesuhkrut 
soola
...
Küpseta peekonit 200 kraadises u.15 minutit, lase jahtuda ja haki peeneks või prae hakitud peekon pannil krõbedaks. Nõruta majapidamispaberil liigne rasv välja.
Sega ühes kausis jahu, küpsetuspulber, sool ja vaniljesuhkur, teises munakollased, piim ja sulatatud, jahutatud või. Vala jahusegu munasegu hulka ja sega, kuni jahu on märg. Vahusta munavalged kõvaks ja lisa pool vahust õrnalt segades taignale. Lisa teine pool ja sega vaid veidi, munavalgetükid peaksid taignas näha jääma.
Küpseta pisikesed paksud koogid. Puista krõbe peekon toorele pannkoogile ja keera koogid ümber, kui pinnale tekivad mullikesed. 
Mina pannkookidesse enamasti suhkrut ei lisa, sest söön neid niikuinii moosi või vahtrasiirupiga, aga kes on seda harjunud tegema, siis ka nendesse kookidesse sobib see sisse.
peekon ahjus
peekon
pannkoogitaigen
pisikesed pannkoogid
pancakes
Kõige mugavam on peekonit minu meelest hakkida kääridega...
soolased pannkoogid
bacon pancakes
Pannkoogid maitsesid ühtviisi hästi nii vahtrasiirupi kui maasikatoormoosiga. Ma ei tea, kuidas ma enne selle peale pole tulnud, et külmutatud maasikatest moosi teha, maitseb täpselt nagu suvel.
pancakes gif
Andke kindlasti teada, kuidas pannkoogid välja tulid ja kas maitsesid. 
pannkoogid moosiga

19/03/2017

Lemmiksmuuti♡

avokaadosmuuti
Ma tõesti ei tea, mis minust saaks, kui maailmas poleks olemas smuutisid. Kuna mul enam hommikuti aega ei ole, et omlette või putrusid vaaritada, siis tulebki minu argipäevane hommikusöök NutriBulletist (olen NutriBullet Eestile selle masina eest maailmatuma tänulik). Paar korda on juhtunud, et segan kokku nii hullu joogi, et pean töö juures selle endale peaaegu, et vägisi sisse pigistama, aga enamasti ikka mõmisen hommikuti oma smuutikruusiga kontorilaua taga ja kiidan ennast omaette (vahest valjusti ka), et kui hea asja ma jälle kokku olen keeranud. Paar lollikindlat lemmikut on mul välja kujunendud ka, mis lähevad käiku, kui aju on hommikuti uue retsepti välja nuputamiseks veel liiga unine.   
banaanismuuti
Esimese neist, kõige lemmikuma, panen täna kirja. Tegin seda ka täna hommikul, et kõht väga tühi ei oleks, kuni ma pannkooke küpsetan ja ma ei olnud ainus fänn - laps kaanis enda klaasi ühe sõõmuga tühjaks ja väitis, et see on kõige maitsvam smuuti, mis ma eales valmis olen vuristanud, vott! Lisaks on see muidugi toredalt tervislik ja tänu banaanile ning avokaadole püsib kõht lõunani kindlalt täis.  

Vaja läheb:
..................

1 banaan
1 avokaado
1 suurem spinatikuubik (leiab sügavkülmalettidest)
2 kl apelsinimahla
2 sl Kreeka jogurtit
...

Blenderda smuutit vähemalt minut aega, siis jääb see tõeliselt kreemjas ja siidine.
Kui tundub liiga paks, lisa veel mahla, vett või jääkuubikuid.
roheline smuuti
Tänu apelsinimahlale on see smuuti mõnusalt hapukas ega ole liiga lääge.  Kes armastab magusamat, võib vabalt veel vähemalt pool banaani lisada, saab veelgi kreemisem. 
...
Andke kindlasti teada, kuidas maitses ja jagage enda lemmikuid ka, mul hakkavad hommikuti juba tasapisi ideed otsa saama.
green smoothie

12/03/2017

Mango



Üks asi, mida olen juba pikalt nii tava- kui e-poodidest taga otsinud, on üks täitsa tavaline must kott. Mul on küll päris mitu pisikest ja üks suur, aga selline, millega oleks mugav iga päev tööl käia, oli täiesti puudu.
Te ei kujuta ette, kui raske on leida kotti, mis a) oleks keskmise suurusega, b) millel oleks küljes nii sang kui rihm, c) millel ei oleks küljes mingeid logosid ega muid jubinaid, d) mis käiks pealt kinni. Mina ka ei kujutanud ja olin üsna nõutu, kui sai selgeks, et isegi, kui ma hinda ei vaata, ei ole neile neljale kriteeriumile vastavat kotti sugugi lihtne hankida.
Tegelikult oli mul plaan osta üks korralik ja veidi kallim käekott, mis peaks pikemalt vastu ja oleks mõnusalt pehme ja kvaliteetne. Ei, pole olemas. Kõik kotid, mis olid vähegi okei suurusega ja sobiva kujuga, ei käinud pealt kinni, olid imelike kaunistustega või ilma õlarihmata, kummaliste sangadega või lihtsalt jäigad ja kõvad.
Tulin Moschinode, Korside ja Furlade juurest tulema ja kammisin mõnda aega soodsamaid poode, aga õige pea lõin käega. Või noh, mitte päris seda, sest igaühe jaoks on kusagil see õige kott olemas, lihtsalt ma ei otsinud teda enam nii paaniliselt taga - andsin universumile oma soovi edasi ja rahunesin maha. Töötab alati! Ei läinudki palju aega mööda, kui sattusin, enam ei mäleta miks, Mango kodulehele ja sealt vaatas mulle vastu minu kott.
 Ainus häda oli see, et tavapoes teda ei olnud ja kuna Mango e-poes on tagastamine üsna kulukas/keerukas, siis ei julenud ma tellida ka, äkki on kohale jõudes kole kui öö. 
Käisin e-poes ikka aeg-ajalt piilumas ja lõpuks sain rohelise tule - VIRUS täitsa olemas! Järgmisel päeval olin kohe platsis ja müüja leidis tagaruumist koti üles, neid poldud jõutud veel välja panna, nii et olin esimene, kes näpud taha sai.  
 Kott on isegi ilusam kui pildi peal ja ideaalse suurusega, kuhu mahub kõik, mis ma igapäevaselt kaasas kannan - hommikune smuuti, banaan, apelsin või õun, suuremat sorti märkmik, juuksehari, kosmeetikakott ja veel muid väiksemaid vidinaid. Voodrit kotil ei ole ja ausaltöeldes ei tunne ma sellest ka puudust. See vaid raskendab asjade kotist üles leidmist ja puhastada on kotti seest niiske lapiga samuti palju mugavam.
 Ja kui peaks tulema tahtmine jubinaid külge riputada, siis see on ka täitsa võimalik...
 Hetkel näitab, et kott on olemas vaid Tartus Tasku keskuses, aga usun, et neid tuleb ka Virusse-Roccasse juurde, aga mine sa tea, äkki on paljud sellise lihtsa musta koti otsingul just selle Mango oma otsa komistanud ja neid polegi enam hulgi saadaval. E-poest saab praegu veel kohe kindlasti LINK, hinnaks 35, 99€. Sealt leiab ka veidi pisema beeži ja erksinise variandi LINK.
...
Mul oleks jube huvitav lugeda, kui te kommentaaridesse kirja paneksite, kust teie oma viimase koti soetasite ja kui tihti üldse käekotte ostate. Kas kannate enne ühe ribadeks või on teil kapis neid hulgi ja vahetate vastavalt tujule?

06/03/2017

Vaikusest, uuest töökohast ja Eesti Laulust




Hei-hei, üle pika aja! Olen täitsa elus ja ka täiesti terve, suur aitäh muretsejatele. :* Kes mind Instagramis jälgivad on sealt ehk natuke aimu saanud, miks blogi avalehelt juba ilmatuma pikka aega vaid mahlased kalkuni-kodujuustukotletid vastu vaatavad. Ma eraelu siin blogis ei puuduta pea üldse ja ei hakka ka seekord pikemalt jutustama, mainin vaid ära, et töötan nüüd juba pea kuu aega Tallinna Kaubamajas e-poe arenduses ja just seetõttu siin midagi uut toimunud ei olegi.
Asi ei olegi olnud niivõrd ajapuuduses, jõuan töölt koju juba natuke peale kella viit, vaid pigem on pea olnud paksult täis uue töökohaga seonduvat infot ja kuigi ma igal õhtul blogi lahti olen teinud, ei ole ma suutnud ennast kuidagi ümber lülitada, et siia midagi tekitada. Aga nüüdseks olen juba kenasti sisse elanud ja aju on uule lahtrile nimega "töö" ruumi teinud ning ka kõik ülejäänu on selle ümber, eesotsas blogiga, ilusti tagasi paika loksunud. Natuke on lausa tunne nagu alustaks puhtalt lehelt, kuigi noh, ega midagi ju muutunud olegi peale selle, et kella 8:30-17:00-ni mind tööpäevadel kodus ei ole. Nii et tegelikult läheb siin kõik ikka vanaviisi edasi, uue asjana võib ehk Instagramis varasemast enam Kaubamajaga seonduvat märgata. :) 
  Nädalavahetused mööduvad tööl käies nüüd nii imeruttu, et kodust välja minemine tundub pea võimatu. Hea, kui jõuan pesud pestud ja natuke koristada ning Dexteriga mõne pikema jalutuskäigu ette võtta. Pean lihtsalt aega kuidagi paremini planeerima... Aga laupäeval võtsime siiski kätte ja läksime peaaegu, et eksprompt Eesti Laulu peaproovi. Kuigi ma olen üsna suur Eesti Laulu fänn, siis ei ole ma miskipärast isegi kunagi mõelnud, et võiks koha peale minna asja vaatama.
Mulle ei ole vist tegelikult päriselt kohale jõudnud, et elan nüüd Tallinnas ja saan vabalt kõikidele mind huvitavatale üritustele minna, muretsemata kohalejõudmise ja öömaja pärast, haha. Igatahes jaa, kui leidsin eelmisel nädalal postkastist Sportlandi kirja, kus pakuti soodushinnaga Eesti Laulu peaproovi pileteid, mis pidavat olema sama tore, kui päris kontsert ise, siis piletid ma kiirelt ära ostsingi.
 Ma ei jõudnud ennast ära kiita, kui me ükskord kohal olime ja asi peale hakkas. Ma ei uskunud, et nad asja nii grandioosselt on ette võtnud, tõesti oli võimas. Kel vähegi järgmisel aastal võimalus ja kes vähegi Eesti Laulu fännavad, siis soovitan tungivalt koha peale minna. See, mis telekast paistab või pigem kostub, tuleks korrutada ma ei tea isegi millega, et kokku saada see, mis saalis sinuni jõuab.
Ma vaatasin õhtul kodus muidugi kõike uuesti ja see tundus nüüd kõik nii... lame. Mitte banaalselt lame, vaid lame nagu pannkook (eilehommikused pannkoogi pildid sobivad seda väga hästi ilmestama haha), sest keera sa sound ja bass nii põhja kui tahes, ei jõua see kahjuks läbi teleka kõlarite meie tuppa. 
Kui mulle esialgu tundus tõesti, et mu pea seal saalis plahvatab, siis harjusin päris kiiresti ja lõpuks tundus isegi, et oleks võinud volüümi veel juurdegi keerata. Ma olen üsna kindel ja teisedki olid minuga nõus, et kui hääletada oleksid saanud vaid saalis viibijad, oleksid tulemused olnud sootuks teised. Mõnel esinejal lihtsalt on rohkem seda n.ö. lavasarmi või energiat, mida saali saata, teate küll. Teine jälle paistab teleriekraanilt jube lahe välja, aga saalist vaadates-kuulates jätab täitsa külmaks. Ma panen iga esineja kohta paari lausega kirja, kuidas nad minu jaoks saalist versus telekast paistsid.

Liis Lemsalu nägi lihtsalt nii imeilus välja, et ma peaaegu ei usugi, et ta päris on. Ja laulul pole kuni refräänini ka tegelikult midagi viga, aga kogu aeg nagu ootad mingit võimast meeldejäävat kohta, mida ei tulegi. Selline ühtlaselt helisev lauluke. Aga sobiks väga hästi näiteks järgmise jalka MM-i tunnuslauluks? Kugi Liis laulab väga hästi ja lava ees olijatele jagati ka suured valguspulgad pihku, siis saalist vaadates-kuulates jäi asi natuke lahjaks. Powerit nagu oli, aga üldmulje oli veidike igavavõitu. Televiisorist oli palju parem, sest siis sai Liisi ilusat kleiti lähemalt imetleda, ahhhh....

Koit Toome& Laura... ma tõesti oska muud kosta, kui et mul on Koidu üle südamest hea meel. Mul oli tõesti rõõm näha, kui õnnelik ta võidu üle oli. Las ta siis minna. Ma ise pakkusin neile viimast kohta. Lihtsalt liiga vanamoeline on kogu see asi ja natuke naeruväärne. Ma ei saa midagi teha, iga jumala kord, kui ma Koitu seda laulu laulmas näen, meenutab ta mulle Thomas Andersit, see lihtsalt kõlab täpselt nagu Modern Talking. Ahjaa, Laura kleit. Ma tõesti loodan, et nad sellega midagi ette võtavad, nii valus oli vaadata, kuidas ta vaevaliselt komberdas. Aga jaa, mul on isegi hea meel, et võitsid nemad, mitte näiteks Lenna või Elina. Siis oleks lihtsalt igav olnud. Nüüd on vähemalt natuke naljakas. Peaproovis muide laulis Laura osa Kaire Vilgats, kulisside taga siis. Ja nii hästi, et me ei saanud arugi. See tehti teatavaks alles peale laulu. Finaaliks sai Laura oma hääle siiski õnneks korda. Koidul vedas. Juhheii! 

Whogaux & Karl-Kristjan feat. Maian olid peale eelvooru tegelikult mu lemmikud. Mõnusalt tšillid ja värskendavad. Ma nii lootsin, et nad need veidrad taustatantsijad, kes numbriga kuidagi ei haakunud, finaaliks kõrvaldavad ja nii ka läks, aga kahjuks kadus ka Maiani ilus roosa kleit. Ma ei tea, kas seetõttu või olin laulu raadiost juba liiga tihti kuulnud, igatahes olin natuke või päris palju pettunud. Televiisorist vaadates tundus, et Karl-Kristjan oli natuke närvis ka ja laulmine läks minu meelest veidike mööda. Selle eest Maian laulis imetoredasti. 

Lenna number oli minu jaoks kõige kummastavam. Miks selline võimlemisrühma laadne liikumine ja -kostüümid? Lendamine pani kogu sellele klišeemaigulisele numbrile sobiva punkti. Peaproovis mängiti läbi ka kogu punktide andmise-võitja väljakuulutamise osa ja just Lenna selle kinni pani. Johhaidii! Põgenesime enne "võiduloo" uuesti kõlamist kiirelt saalist, et seda kõike enam mitte kogeda. Muidu kõlas kõik tibens-tobens, nii saalis kui kodus, aga lihtsalt nii igavat asja pole ammu näinud. Ei, lendamine ka ei päästnud.

Ma olen üsna suur Daniel Levi fänn ja olin päris kurb, kui nad üle-eelmise aastal Eesti Laulu ei võitnud. Selleaastane laul mulle esialgu mitte et ei meeldinud, aga midagi jäi nagu puudu. Ka kuidagi väga ära kadus Daniel poolfinaalis sinna pimedasse ja laserite sisse. Aga kohapeal..... oh my! Neist lihtsalt paiskus saali metsikus koguses positiivset energiat + need laserid ja vinge tümps... ülituus! Ma loodan, et nad on järgmisel aastal jälle platsis.

Elina Born viimast kohta kindlasti ära ei olnud teeninud, aga väga palju ettepoole ma teda ka ei nihutaks. Nii kohapeal kui telekas tundus asi kuidagi selline närviline, milles vist oli süüdi see saksofon, mida oli minu meelest veidike liiga palju. Tuli kange tahtmine see saksiga mees üles otsida ja ta pill kaheksaks keerata. Natuke liiga lihtne lauluke Stigi poolt. Aga järgmisel aastal kindlasti uuesti. Ilma Elinata ehk siis.     

Ma isegi peale eelvooru natuke kartsin, et Ivo Linna paneb asja lukku. Mitte, et ta mulle Ivo ei meeldiks, kaugel sellest, ma armastan teda täpselt sama palavalt nagu iga teinegi eestlane, aga mul oleks lihtsalt natuke kahju olnud teda sinna Ukrainasse solgutadamisele saata, kus teda ei osata hinnata nii nagu meie seda teeme. Ivo oli kindla peale terve õhtu staar ja lihtsalt imearmas inimene. Mul on tõsiselt hea meel, et ta osaleda otsustas. Rõõm oli näha, kui väga ta seda kõike nautis ja kui õnnelik ja tänulik ta oli, et rahvas teda nii armastab.
Muide...  Saku Suurhalli jõudes sisenesime me esialgu valedest ustest ja minu üllatuseks põrkasime uksel kokku Ivo Linnaga, kes oli just väljumas. Ma suure ähmiga ei pannud tähelegi, kas ta hingas seal ukse ees niisama värsket õhku või suitsetas,  aga ma kangesti tahtsin talle möödudes midagi toredat öelda. Mul ei tulnud mitte midagi muud pähe kui "õnn kaasa" aga noh, ma olen kindel, et ta on juba harjunud, et inimesed teda nähes midagi mõistlikku ei suuda lausuda ja vastas loomulikult eriti mõnusa häälega midagi, mida ma ei mäleta, sest noh, ma rääkisin just Ivo Linnaga. Mu ema, kes on ka temaga korra põgusalt kokku juhtunud küsis minult, et kas mulle tundus ka, et ta näeb päriselus välja justkui pühak ja ma olen täiesti nõus. Justkui kaunis ilmutus oleks mu ees seisnud. Temast lausa õhkub soojust ja headust.

Rasmus Rädvee lõi mind täiesti pahviks. Ma ei olnud siiamaani eriline fänn, selles mõttes, et meeldis küll, aga tema tegemistel ma viimasel ajal silma peal hoidnud ei ole. Aga see, millise poweriga ta enda lugu esitas... me lihtsalt istusime ja vahtisime suud ammuli. See kõlas saalis lihtsalt nii võimsalt ja hästi. Mul poleks midagi selle vastu olnud, kui ta oleks mõned laulud veel laulnud. Mul oli jube hea meel, et teistele telekast tundus asi samuti piisavalt hea ja Rasmus kolmandaks jäi või õigemini sai. Ma loodan, et ta sai innustust ja paneb sama tuusalt edasi. Jehhuuu!   

Ariadne võidus olime me saalis istudes enam kui kindlad. Tema nime mainimisel kostus alati kõige kõvem kisa ja noh, raadiotest on seda lugu minu meelest ka kõige rohkem mängitud. Aga ehk tüütaski juba kõiki ära? Imearmas tüdruk, aga minu jaoks liiga lihtne lauluke, mis jah, muutus kiirelt tüütuks. Asi kõlas nii saalis kui televiisoris üsna sarnaselt.
Küll nägi põlevate taskulampite meri telekas lahedamad välja, sest saalis ei kustutatud sel ajal millegipärast lampe ja oli üsna valge. Aga ilus ikkagi.  

Kerli laul mulle lihtsalt ei meeldi. Ma ei tea, kas asi on laulus, mis ei kõla või tal ehk ei olegi rohkem võhma, et kõvemini või pigem kõlavamini seda laulu laulda. Nii saalist kui telekast paistis kõik üsna ühtemoodi. Ainus, mis kohapeal palju vägevam välja nägi, oli see lõpupauk, kus sädelevaid linte lendas ja kullavihma sadas. Lavashow oleks ehk Eurovisioonil peale läinud, aga kas mitte ei olnud juba ühel aastal see jama, et need ventikad, mis tuult teevad on nii kallid, et me ei saanud seda endale lubada? Ja ilma tuuleta, mis Kerli kostüümi ja juukseid lennutavad, poleks ju pooltki see. 

Aaa ja siis oli ju veel Måns... Tema oli ka natuke põhjuseks, miks ma otsustasin piletid osta. Oligi täpselt nii hea kui ma arvasin ja natuke paremgi. Kui äkki kellelgi jäi nägemata...


Minu esikolmik enne kontserti: 

Whogaux & Karl-Kristjan feat. Maian
Daniel Levi
Liis Lemsalu

ja peale:
Rasmus Rändvee
Daniel Levi
Ivo Linna

Natuke oli mul kahju, et rahvas eriti asjale kaasa ei elanud ja püsti ajasid ennast laulude ajal vaid need, kes lava ees olid ja kellel seda paluti spetsiaalselt teha. Meie sektoris juhtusid olema eriti apaatsed tegelased, enamus istusid tumade nägudega v.a. paar last, kelledest üks fännas Rasmust ja teine Danieli, mida oli tore vaadata. :)  Minu kõrval istus eriti kurja näoga tädi, kes meid alati, kui püsti tõusime või natuke kõvemini huilgasime, altkulmu põrnitses. Aga noh, me ei teinud väljagi ja olime ikka rõõmsad edasi.
...
Nii et jaa, ma soovitan kindla peale järgmisel aastal kohale minna. Kui päris kontserdile pileteid ei saa, siis täiesti vabalt sobib ka peaproov.  Võimalusel valiksin küll esimese varinadi, sest lõpust jäi ära see põnevus, aga samas mulle tundus, et proovis olid nii esinejad kui õhtujuhid vabamad-rahulikumad ja nalja sai natuke rohkem. Ma siiralt loodan, et Sepp&Avandi on 2018 samuti kohal, ilma nendeta poleks asi pooltki nii tore olnud. Tean, et osadele need reklaamid ei istunud, aga noh, mõned inimesed lihtsalt on tõsisemad kui teised ja ei oska minna lasta. Tšill! 
...

 Rääkige, kuidas teile Eesti Laulu võitja meeldib, kes oli lemmik ja kui äkki keegi oli Saku Suurhallis kohapeal, siis kas meie arvamused esitustest ühtivad? 

ShareThis