20/08/2017

Kaneelikuklimuffinid



Juba mitu päeva on mind vaevanud meeletu kaneelikukli isu. Ma usun, et asi on selles vargsi ligihiilivas sügises. Teate küll... õhtul on akna taga juba pime ja tuul sahistab natuke hirmutavalt  puulehtedes, paned hubased lambid/küünlad põlema, kerid ennast diivanile fliisi sisse kerra ja siis tahaks midagi eriti head ja lohutavat. Mitte selles mõttes lohutavat, et midagi oleks halvasti, lausa vastupidi, lihtsalt ma ei tea eesti keeles ühtegi paremat sõna... no midagi, mis teeks olemise veelgi mõnusamaks. Vot minu meelest kaneelikukkel on just selline hubane-lohutav ja sügisesse-talve eriti hästi sobiv asjake, mis soojalt koos klaasi külma piimaga tekitab kohe sellise eriti õndsa olemise.
Kuna ma ei ole eriti suur pärmitaigna sõtkuja, olen seda vist elus vaid korra teinud, siis otsisin netist variante, kuidas sellest tööst pääseda. Leidsingi Pinterestist toreda retsepti, kus kaneelikuklid on osavalt muffini kuju võtnud. Tundus väga lihtne ja seda see oligi, pool tundi ja "kuklid" olid valmis ning kodu mõnusat lõhna täis. 
Vaja läheb:
....................

2 kl jahu
3 tl küpsetuspulbrit
3sl suhkrut
soola
3 sl sulat. võid
1 muna
1 kl piima

Täidis:
...............

100 gr toasooja võid
5 sl suhkrut 
3 tl kaneeli

Sega ühes kausis kokku kuivained, teises või, muna ja piim. Kombineeri kaks segu kokku, segades nii vähe kui võimalik. 
Täidiseks sega või, suhkur ja kaneel kahvliga ühtlaseks. Pool sellest sega ettevaatlikult taigna hulka. Jaota tainas 12-sse muffinivormi ning tõsta igale muffinile u. teelusika jagu täidist ja keeruta see näiteks kahvliotsaga taigna sisse. Küpseta muffineid 200 kraadises ahjus u. 15 minutit.   



 Ütleme nii, et muufinid maitsevad paremini kui need välja näevad. Pealt jäid need mõnusalt krõbedad ja seest pehmed. Järgmisel korral paneksin kaneelitäidist rohkem taignasse ja vähem peale, sest see kipub küpsedes ja taigna paisudes veidike üle ääre mullitama. 
Päris kaneelikukli mõõtu muffinid ehk küll välja ei andnud, aga kuna neid oli nii imelihtne teha - ära jäi pärmitaigna sõtkumine/kergitamine/rullimine/tükeldamine, siis kindlasti teen neid teinekordki, siis ehk lisan natuke õunatükkegi.

09/08/2017

Stradivarius & Reserved



Mul on selline naljakas komme, et iga kord peale hambaaarsti sean sammud riidepoodidesse, et endale läbitud kannatuste eest midagi toredat preemiaks soetada. Tegelikult ma hambaarstitoolis kannatama muidugi ei pidanud, sest arst on mul imehea (soovitan soojalt Nordic Hambakliinikut LINK, minu arstiks on Pille Soom), aga no natuke vaimselt traumeeriv on ikka, eelkõige  nõukaajal hambaarstil läbielatu tõttu.
 Igatahes... hambakliinik asub Rotermanni kvartali külje all ja nii ma Stradivariusesse sattusingi. Kuna mulle on alati hirmsasti meeldinud kleidid/pluusid, millel on selline väike armas krae, samuti olen suur tikandite fänn, siis jäi mulle esimese asjana poes silma kohe see hall kleit (22,95€ LINK) ja sobis selga ka väga hästi. Materjal on ka mõnusalt veniv ja kleit on selline natuke laiema lõikega, nii et tööl saab sellega olema igati mugav tegutseda.

Veel tõin koju need ruudulised püksid (17,95€ LINK), mis samuti imemugavad ja sobivad minu meelest eriti hästi tennise või ketsiga. Stradivariusel on olemas ka e-pood, kuid postikulu on üsna krõbe 7,95€, pakk tuuakse küll koju kätte, aga siiski. Küll tasub sealt tellida siis, kui kauplusest sobivat suurust ei leia, sest poodi pakile järele minnes postikulu ei lisandu.
Veel üks n.n. Peeter Paani kraega kleit jõudis minuni Reservedi e-poest (24,99€ LINK). Nüüdseks on kleidid juba ka tavapoes saadaval, aga kellel ühtegi Reservdi kauplust läheduses ei ole, siis infoks, et saatmine maksab 3,95€, alates 50€ tellimusest toob kuller paki koju tasuta.
Jällegi väga mugav venivast materjalist kontorikleit. Kui kellelgi tekib mõte see endale ilma proovimata tellida, siis soovitan võtta number väiksema. Kannan ise enamsti suurust S, kuid pidin selle XS-i vastu vahetama, sest see oli ikka tõesti suur. Ka XS on üsna lai ja näeb peenikese nahkvööga kandes parem välja.
Homme hommikul pakin Dexteri kokku ja kimame temaga Tartusse. Jee, Dexteri esimene rongisõit! Esimene puhkuse nädal on juba poole peal ja ma ei ole veel arugi saanud, et mul puhkus on, heh. Loodetavasti saan Tartus jalad seinale lüüa, ema aiamaal marju mugida (kardetavasti ka muru niita) ja reedel vist on lootust oma lemmikranda jõuda - KAUKSISSE!
Kõigile, kes puhkavad - mõnusat laisklemist!

07/08/2017

Lihtne kartulisalat peekoniga



Mulle hirmsasti meeldib kartulisalat, aga see hakkimine... kartul, kurk, sibul, muna, vorst, porgand, midagi oli kindlasti veel. Isu läheb enne üle, kui kogu kupatuse peenestatud saad. Leidsin Pinterestist ühe kartulit sisaldava salati retsepti, kus hakkimist poole vähem, aga maitset vähemasti sama palju kui klassikalises varinadis. Ja sinep annab sellele salatile eriti mõnusa meki.  

Vaja läheb:
.................

7 keskmist kartulit
400g suitsupeekonit
6 muna
rohelist sibulat
hapukoort
majoneesi
(Dijoni)sinepit

Keeda kartulid ja munad, jahuta ja haki üsna suurteks kuubikuteks. Samal ajal pista peekon umbes 200 kraadisesse ahju ja küpseta krõbedaks. Haki peekon ning sibul. Kõige lihtsam on mõlemaid  lõikuda köögikääridega. Sega ained omavahel kokku ning lisa koorest, majoneesist ja sinepist tehtud kaste. Kui Dijoni sinepit poest ei leia, sobib ka tavaline Eesti oma, aga lisage siis ettevaatlikult, sest see on umbes poole kangem. 

ShareThis