03/09/2017

Ananassipannkoogid kookoskreemiga



Kui juba mitmes pühapäevahommik sai mööda saadetud tavaliste pannikate seltsis, siis oli viimane aeg lahti lüüa Pinterest ja mõni natuke teistmoodi pannkoogiretsept välja otsida. Silma jäid need ananassist tulvil koogid, mis hästi lihtsad teha ja mida saavad süüa ka need, kes piima ei talu. Vedelikku asendabki neis kookides ananass. Koogid said isegi maitsvamad kui ma lootsin ja lähevad kindla peale kordamisele. 


Vaja läheb:
.......................
3 kl purustatud ananassi
3 muna
50 g sulatatud võid
2 kl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
maitse järgi suhkrut
soola
...

Kurna ananass ja lisa ülejäänud ained, kõige viimasena küpsetuspulbriga segatud jahu. Küpseta väikesed pannkoogid.
Pannkoogid jäid hästi mahlased ja pehmed, natuke on hamba all tunda ananassi, aga see ei ole häirivalt kõva ega toores. Kes ikkagi täiesti tükivaba konsistentsi soovib, siis võib ananassi blenderis püreeks teha. Arvatavasti tuleb siis ka natuke rohekem jahu lisada, et tainas liialt vedel ei saaks.
Minu kookoseihalus ei näita mingeid vaibumise märke ja nii tõin ma koju Monin'i kookosesiirupi, mida ma nüüd igale poole, kuhu vähegi võimalik, peale ja sisse niristan. Loomulikult tõin selle ka nüüd kohe kapist välja, sest kui on kaks asja, mis omavahel ideaalsest sobivad, siis on need ananass ja kookos. 

Segasin kokku 200ml vahustatud vahukoort ja 200g toorjuustu ning maitsestasin selle kookosesiirupiga.
Lihtsalt täiuslik lisand ananassikookidele! 
Loomulikult valasin selle kõik üle kookosesiirupiga...

28/08/2017

L'Occitane Roses et Reines en Rouge sari + kingitused!




Ma mainin algatuseks kohe ära, et ma ei ole just maailma suurim roosi lõhna armastaja. Ma võin küll nina korraks roosibuketti pista ja selle aroomi nautida, kuid  ise ma terve päeva selle lille järele lõhnata ei soovi, see on minu jaoks veidike liiga intensiivne. Nii et ma olin tegelikult natuke mures, kui L'occitane mulle nende uue roosilõhnalise sarja proovida andis. Muretsesin täiesti ilmaasjata! Toodetest tulvab lisaks õrnale lillearoomile mõnusalt magusat punaste marjade ja puuviljade lõhna. En Rouge on Roses et Reines sarja piiratud väljalase, kus lõhnasüdamele, mille moodustavad punane roos, roosa pojeng ja punased marjad, on tipunootideks lisatud greipi, punast sõstart ning metsmarja. Lõppakordides on tunda puidunoote, valget muskust ning vaarikat. Lõhn on värske, naiselik ja õrn. 
Ma lähen kindlasti ja nuusutan poes ka en Rouge tualettvee üle, sest olen just uue lõhna otsinguil ja sellised puuvilja-lillekombod mulle kõige enam meeldivadki. 
L'Occitane roosi sarjaga käib ka üks armas romantiline lugu kaasas. Roses et Reines en Rouge, mis tõlkes tähendab - roosid ja kuningannad punases, on inspiratsiooni saanud Forcalquier'i krahvi neljast imeilusast tütrest, kellele hirmsasti meeldisid roosid ning kes oma armastuskirju roosidega lõhnastasid. Kõik neli tütart abiellusid kuningatega ning neist said Forcalquier'i kuningannad.  Nende lemmikutest - Grasse, Bulgaaria, Maroko ja Türgi roosidest saadud ekstrakt ongi L'Occitane roosi sarja toodetes kasutuses.
Ihupiim (23,99€ LINK) on neljast tootest kõige roosilisema-lillelisema lõhnaga ja on isegi natuke parfüümi eest, sest aroom püsib nahal üsna pikalt. Ootasin, et ihupiim on pigem vedel, seepärast olin meeldivalt üllatunud, et pudelist väljus üsna rikkalik ja paksemat sorti kreem. L'Occitane kehaniisutajatele omaselt muutub ka see nahale määrides huvitavalt vesiseks, kohe tunned, kuidas niiskus nahasse imbub. Kreem imendub umbes minutiga täielikult ja nahk jääb sile kui siid. Kellel nahk väga kuiv, vajab ehk veidi rasvasemat kreemi, aga ülejäänutele peaks ihupiimast piisama küll, kuivemad kohad võib alati mõne rikkalikuma niisutajaga üle käia. 
Mulle hirmsasti meeldib ka ihupiima nostalgiahõnguline pudel. Tõeliselt kaunis disain, mis lausa kutsub ennast kasutama. Pisikest korki on küll veidike tülikas avada, eriti, kui küüned on väga lühikesed, aga mitte midagi konti küüsimurdvat.
Kes armastab hästilõhnavaid kehaniisutajaid, mis kiirelt imenduvad ja on ka tualettlaual ilusad vaadata, siis Roses et Reines ihupiima jumaldaksite te kindlasti. Soovitan!
 Kätekreemi (7,90€ LINK) konsistents on tegelikult kehapiimale üsna sarnane. Veidke on see ehk kergem ja imendumine kiirem. Tegu ei ole väga tummise kreemiga, mis sobibki paremini suvesse, mil nahk ei vaja nii toitvaid niisutajaid. Lõhn on kreemil tagasihoidlikult õrn ja värske, mis hajub üsna kiirelt.
 Pisike pakend teeb temast ideaalse käekoti-kätekreemi. Ja kätekreem PEAB alati käekotis olema. Kiskuv ja kuiv kätenahk on üks väga ebameeldiv tunne ja juhtub see kimbutama just siis, kui kätekreem ununeb kotti pistmata. 
Huulepalsam (7,90€ LINK) tuleb väga mugavas tuubis, kust on seda imelihtne sobivas koguses välja pigistada. Tuubist väljudes on see üsna paks, kuid huultega kokku puutudes sulab koheselt ja laiali määrida on seda väga hõlbus. Huulepalsam sisaldab muu hulgas ka päevalilleõli ning sheavõid, mis on teada-tuntud niisutajad. Niisutab palsam tõesti päris tublisti. Kui huuli mitte liialt limpsida, peab see vastu mitmeid tunde. Tuub võiks siiski käekotis kaasas rännata, et päeva jookul vajadusel saaks huuled üle tõmmata. 
Ma ei olegi vist enne ühtegi lillelõhnalist huulepalsamit kasutanud ja natuke oli minu jaoks esialgu harjumatu see lilleline-kreemine maitse, mis tahes tahtmata huultelt suhu jõuab. Nüüd olen sellega juba nii harjunud, et ei pane roosi maitset enam tähelegi. Mainisin selle siiski ära juhuks, kui keegi peab seda väga häirivaks.
Muideks, see huulepalsam, nagu ka paljud teised, sobib väga hästi küünenahku niisutama. Palsam sisaldab muu seas ka sheavõid ning päevalille- ja riitsiinusõli, mis toidavad kuiva küüneümbruse nahka väga edukalt. Alati ei olegi vaja iga kehaosa jaoks eraldi tuubikest muretseda. 
Dušigeel (14,99€ LINK) on neljast tootest minu vaieldamatu lemmik. Te ainult vaadake seda imelist pudelit! Ma kujutan täitsa ette, et sellised ilusad pudelikesed ehtisid ka Forcalquier'i kuningannade tualettlauakesi. Ja sisu ei jää välisele sugugi alla. Dušigeel lõhnab lihtsalt imeliselt - see on parajalt värske, lilleline ja magus. Hommikune duširutiin on selles lõhnapilves jumalik ja varajase ärkamise äng meelest pühitud. Geeli kulub imevähe, sest see vahutab meeletult ja kui sellised läbipaistvad pesuvahendid kipuvad vahel nahka kuivatama, siis seda muret Roses et Reines dušigeeliga ette ei tule. See küll otseselt ei niisuta, kuid nahka niiskusenälga ka kindlasti ei jäta.
Kui teil on kange soov Roses et Reines en Rouge sarjast vähemalt ühte toodet proovida, siis soovitan just seda imeilusat pudelt. Luban, et tunnete ennast seda kasutades justkui kuninganna.

Ma juba ülevalpool mainisin, kuid kordan üle, et en Rouge sari on roosi põhiliini limited edition ehk piiratud väljalase, mis tähendab, et see on saadaval vaid lühikest aega, nii et kel huvi proovida, siis pikalt mõelda enam ei tasu. 

Ja nagu eelmiseski L'Occitane postituses saan ma ka seekord teile, armsad lugejad, ära jagada neid samu tooteid, milledest just juttu tegin. 
...
Esiteks,  külastades kuni 3. septembrini Ülemiste või Rocca Al Mare keskuse L'Occitane butiiki ning öeldes kassas salasõnaks minu nime "PILLE-RIIN", saate kingituseks reisisuuruses roosi kätekreemi (10ml), küünepoleeri ning kolm sämplit - roosi kehakreemi ja septembri uudistoodete näidesed Divine sarjast.  
p.s. Ostu sooritama ei pea.

...
Teiseks, loosin blogi Facebooki lehel välja toreda L'Occitane  kosmeetikakoti, millest võitja leiab armsad reisisuuruses roosi dušigeeli ja  kehapiima (75ml) ning kätekreemi (30 ml). Tasub osaleda! Facebooki mängu leiab SIIT

20/08/2017

Kaneelikuklimuffinid



Juba mitu päeva on mind vaevanud meeletu kaneelikukli isu. Ma usun, et asi on selles vargsi ligihiilivas sügises. Teate küll... õhtul on akna taga juba pime ja tuul sahistab natuke hirmutavalt  puulehtedes, paned hubased lambid/küünlad põlema, kerid ennast diivanile fliisi sisse kerra ja siis tahaks midagi eriti head ja lohutavat. Mitte selles mõttes lohutavat, et midagi oleks halvasti, lausa vastupidi, lihtsalt ma ei tea eesti keeles ühtegi paremat sõna... no midagi, mis teeks olemise veelgi mõnusamaks. Vot minu meelest kaneelikukkel on just selline hubane-lohutav ja sügisesse-talve eriti hästi sobiv asjake, mis soojalt koos klaasi külma piimaga tekitab kohe sellise eriti õndsa olemise.
Kuna ma ei ole eriti suur pärmitaigna sõtkuja, olen seda vist elus vaid korra teinud, siis otsisin netist variante, kuidas sellest tööst pääseda. Leidsingi Pinterestist toreda retsepti, kus kaneelikuklid on osavalt muffini kuju võtnud. Tundus väga lihtne ja seda see oligi, pool tundi ja "kuklid" olid valmis ning kodu mõnusat lõhna täis. 
Vaja läheb:
....................

2 kl jahu
3 tl küpsetuspulbrit
3sl suhkrut
soola
3 sl sulat. võid
1 muna
1 kl piima

Täidis:
...............

100 gr toasooja võid
5 sl suhkrut 
3 tl kaneeli

Sega ühes kausis kokku kuivained, teises või, muna ja piim. Kombineeri kaks segu kokku, segades nii vähe kui võimalik. 
Täidiseks sega või, suhkur ja kaneel kahvliga ühtlaseks. Pool sellest sega ettevaatlikult taigna hulka. Jaota tainas 12-sse muffinivormi ning tõsta igale muffinile u. teelusika jagu täidist ja keeruta see näiteks kahvliotsaga taigna sisse. Küpseta muffineid 200 kraadises ahjus u. 15 minutit.   



 Ütleme nii, et muufinid maitsevad paremini kui need välja näevad. Pealt jäid need mõnusalt krõbedad ja seest pehmed. Järgmisel korral paneksin kaneelitäidist rohkem taignasse ja vähem peale, sest see kipub küpsedes ja taigna paisudes veidike üle ääre mullitama. 
Päris kaneelikukli mõõtu muffinid ehk küll välja ei andnud, aga kuna neid oli nii imelihtne teha - ära jäi pärmitaigna sõtkumine/kergitamine/rullimine/tükeldamine, siis kindlasti teen neid teinekordki, siis ehk lisan natuke õunatükkegi.

ShareThis