29/10/2016

Kõrvits, pealuu & muumia




Ma loodan, et teil kõrvitsatest ja muudest Halloweeni jubinatest juba kõriauguni ei ole, sest ma pressiks veel oma tänahommikused katsetused ka teie ette. Halloween on ju tegelikult alles esmaspäeva öösel, nii et kel soovi, jõuab veel järgi teha. Kuna mulle eriti kõrvits ei maitse, siis nuputasin (Pinteresti abiga muidugi) midagi muud temaatilist välja ja minu meelest sai täitsa tore. 
Olen suur tortillade sõber ja soolaseks suupisteks just neid saigi tehtud, Halloweeni võtmes siis. Kuna mul see mõte tuli alles viimasel minutil, siis midagi eriti peent ma sinna vahele kapist ei leidnud, vabandage neid poolikuid paprikaid ja vorsti/juustupakke. Kel pestot ei juhtu olema, sobib väga hästi ka ketšup või muu kaste. Ja noh, vahele võib susata mida iganes külmikus leidub.
Tortillale kõrvitsa näo pähe lõikamine oli palju lihtsam, kui ma esialgu arvasin. Peaasi, et nuga oleks terav. 
Alumisele poolele lao kõik see, mis kapist leidsid ja kata ketas kõrvitsanäoga.  
Määri pealt õliga, et ilusti pruunistuks ja pista tortillad 200 kraadisesse ahju nii umbes 10-15 minutiks,
kuni need on mõnusalt krõbedad.
Välja uuristatud silmi-suud tasub ka ahjuplaadile laduda, neid on hea pärast krõbistada. 
Sellised toredad lopergused kõrvitsad said.
Magusaks ampsuks tegin koledaid kolba-pirukaid.💀
Vaja läheb lehttaigent, tumedamat sorti moosi, minul oli kasutada õuna-pohlamoos ning määrimiseks muna.
Muideks see Eesti Pagari pärmi-lehttaigen on kõige maitsvam lehttaigen, mida ma olen proovinud. Hästi mõnusa võise maitsega ja isegi ilma igasuguste lisanditeta viis keele alla.
Jooni taigen pitsalõikuri või noaga keskelt pooleks...
Klaasi šabloonina kasutades lõika sellest noaga midagi pealuude sarnast välja...
Ühele poolele läheb moos, teisse tuleb uuristada silmad-nina, mis on natuke tüütu tegevus...
Tõsta näod moosikuhjale ja vajuta ääred veidike tugevamini kinni...
Ahjuplaadil lõika neile noaga hambad suhu või noh, suud vist pealuul ei ole tegelikult...
Määri munaga ja küpseta 200 kraadises ahjus u.15 minutit. 
Järelejäänud taigna rullisin laiali ja lõikasin kuubikuteks,,,
Kuubikutele sai moos...
Ja moosile taignaribad. Jah, ma tean, te ei saa sugugi aru, mida need kuubikud peaksid endast kujutama. Mitte keegi ei saanud, kui ma need neile nina alla pistsin. Isegi arvata ei osanud keegi midagi.
Läks natuke nihu jah, aga need peaksid olema muumiad. Ma ei tea, miks ma need nii laiad tegin. Tegu oleks justkui voodis lebava vereloiguga, kellele on nöörid ümber tõmmatud. Noh, vahet pole, maitsesid igatahes väga head. Need teised känkarad on järelejäänud taignaribad, mis ma soolikateks kokku sidusin, kusjuures maitsesid ka suurepäraselt.
"Muumjad" said ka munaga määritud ja 200 kraadises ahjus 10 minutit kuumutatud. Aga jah, kui tahate, et keegi seostaks neid pirukaid riideräbalais mumifitseeritud  vaaraodega, siis tehke need vähemalt poole kiitsakamad.
Ma juba ootan, millal väljas kottpimedaks läheb, sest siis on meil plaanis õudukaõhtu. Valisime filmiks The Conjurning 2, mäletan, et 1.osa oli üsna hirmutav. On keegi teist osa näinud? On teil veel mõni õuduka soovitus? Päris mingit pooleks-saagimist ei tahaks, kuigi Saag filmid on mul vist ka kõik vaadatud, pool aega muidugi läbi sõrmede piiludes. 
Mis teil Halloweeni ajal plaanis on? Kas lõigub keegi ka kõrvitsalaternaid?🎃 

28/10/2016

Foksterjer Basaarist



Kurtsin siin alles hiljuti, et mul on kodus vaid üks kampsun ja seda on meie kliimas ju ilmselgelt liiga vähe.  Käin aeg-ajalt ikka Basaari app´is tuhlamas ja leidsin sealt just selle, mis vaja -  Dexteriga jalutamiseks ühe toreda foksterjeriga kampsiku.  
Kutsu kampsuni peal näeb välja peaaegu nagu Dexter, ainult natuke karvasem. Alati, kui näen õues krussis karvaga fokse, siis mõtlen, et seal lokkide all on ju tegelikult samasugune tegelane peidus, kui meie siledakarvaline foksik Dexter.

Kampsun ise on imeheas korras ja maksis vaid 8€. Eriti tore, et terjer on kudumile niidiga tikitud, mitte lihtsalt prinditud või kleebitud. Kel veel Basaari pole, siis tasub kindlasti see enda telefoni tõmmata, olen sealt mitmeid toredaid pärle soetanud. 
...
Kas teie riidekapis on mõni Basaari leid?

26/10/2016

Paar puudritrikki + untsus ostud




Lisasin hiljuti oma meigirutiini paar sammu, mis aitavad mu väga rasusel nahal veidikenegi pikemalt matt püsida ja muidugi jagan neid nippe rõõmuga teiegagi, sest tean, et teie seas on sama murega maadlejaid üsna palju - blogi üks loetumaid postitusi on  "10 asja, mida su rasune nahk vajab!".  See on küll juba kolm aastat vana ja suurt osa tooteid, millest seal juttu, enam kättesaadavad ei ole, aga nõuanded töötavad veel tänapäevalgi. 
Ma olen tõesti äärmiselt hädas oma meeletult läikiva näoga ja naljalt ilma matistavate paberite ning puudritoosita kodust ei lahku. Räägitakse küll, et mida vanemaks saad, seda kuivemaks muutub nahk, aga minul on tunne, et minu oma saab aastatega aina hoogu juurde ja kuskilt otsast seda kuivust ei paista. Eks on nagu on ja tuleb leppida ning leida viise selle taltsutamiseks.
Rasusel nahal on loomulikult ka omad plussid, tegelikult vist küll ainult üks - kortsud pidavat neile vaevalisemalt tekkima, sest nägu on pidevalt loomulikul moel niisutatud. Miinuseid on kahjuks veidi rohkem ja läikiv nägu on neist kõige väiksem probleem ning selle vastu saab ka õnneks üht-teist ette võtta.
Esimene nipp - puuderda nägu ENNE jumestuskreemi pealekandmist. Jep, lugesite õigesti. Olin ka esialgu üsna skeptiline, kui Youtubes see trend levima hakkas, sest noh, aegade algusest peale on meile õpetatud, et asi käib just vastupidi.  Aga muidugi proovisin triki ära ja pean ütlema, et tõesti töötab.

Arvamused lähevad YT videotes veidike lahku - osad väidavad, et vahet ei ole, kas kasutada tolm- või kompaktpuudrit, läbipaistvat või toonitud varianti, teised jällegi vaidlevad vastu, et hea tulemuse annab vaid värvitu tolmpuuder. Mina kaldun sinna viimaste leeri. Olen proovinud nii ühte kui teistpidi ja mulle tundub, et kõige loomulikuma ja kauapüsivama tulemuse saab just läbipaistva ehk translucent tolmpuudriga. Kasutan hetkel Catrice Nude Illusion tolmpuudrit, mis teeb täitsa head tööd ja maksab Selveris vaid 5,79€.
Enne puuderdamist võiks nahk olla ilusti ette valmistatud, kas siis päevakreemi, meigialuskreemi või nende mõlemaga. Tervet nägu ma alati ei puuderdagi, võtan pisemat sorti pintsliga veidike toodet külge, koputan üleliigse maha ja kannan õrnade ringjate liigutustega t-tsoonile. Edasi läheb kõik nii nagu ikka - jumestuskreem, peitekreem, puuder... Õrn puudrikiht naha ja jumestuskreemi vahel hoiab naha veidike kauem matina ja natuke isegi justkui peidab poore. Kel kuivem nahk, need ei vajagi seda tehnikat kasutades ehk jumestuskreemi ülepuuderdamist ja jume jääb seeläbi loomulikum. Proovige järgi! 

Teine toode, mida kiidaksin on Guerlain´i  Meteorites Light Revealing puudripärlid (42,95€ LINK / ARVUSTUS). Lisaks matistamisele korrigeerivad erinevat värvi kuulikesed nahatooni ja puuder jääb nahal täiesti märkamatu kuna on imepeen. Samuti lõhnab see imearmsasti kannikeste järele.  

Seda puudrit võib julgelt kanda üle terve näo, see jääb tõesti täiesti märkamatu. Nii jumestuskreemi all kui peal.
Lillekujuline pintsel on pärit eBay´st (2,77€ LINK).

Teine nipp on ka ehk veidike kummaline, sest puuder ja vesi on asjad, mis ei peaks omavahel kuidagi kokku sobima, aga näe - töötab! Kui jumestuskreem on näole kantud, tuleb see kinnitada puudriga, mis tuleb näole vajutada NIISKE meigikäsnaga. Puuder võiks jällegi olla läbipaistev, siis jääb tulemus loomulik. Mulle meeldib The Balm´i Sexy Mama kompaktpuuder (17,90€ LINK ARVUSTUS), mis on hästi peen ja siidine. Sellega on ka hea päeva jooksul nina üle tupsutada, toonitud puudriga võib asi muutuda inetuks.

Puudrit võib nahale tupsutada sama käsnaga, millega jumestuskreemi peale kandsid. Tähtis on mitte võtta liiga palju puudrit korraga švammi peale ja see tuleks korralikult naha külge vajutada. Väga hästi töötab see tehnika ka silmade all, peitekreem ei kogune kortsukestesse ja niiske puuder ei too joonekesi esile. Kui puudrit sai natuke liiga palju, võib selle peale kuivamist pintsliga minema pühkida.
Niiskelt peale kandes jääb puuder nahal loomulikum, umbes sama efekti saab, kui nägu peale puuderdamist vee või meigikinnitiga üle piserdada, aga švammitehnika hoiab naha mingil moel kauem mati.
Andke kindlasti teada, kas ja kuidas nipp teil töötas.

Lõppu natuke vingumist ka. Soetasin nimelt endale üle pika aja paar toodet ja ei jäänud nendega sugugi rahule. Minu Beutyblender vajaks väljavahetamist ja mõtlesin, et proovin mõnda soodsamat varianti. H&M´is hakkas silma see tore heleroosa švammike, aga kahjuks ei oska see peale ilus olemise suurt muud teha. Meigikäsna ülesanne peaks olema jumestuskreemi nahale laiali kandmine, kuid see roosa kiisu tõmbab kogu kreemi endasse ja kogu lugu, tilkagi ta enam tagasi ei anna, ühtlaselt nahale kandmisest rääkimata.
Kui keegi on mõne BB väärilise švammi leidnud, mis maksaks vähem kui 16€, siis olen üks suur kõrv.
...
Uue puudri vajadust tegelikult otseselt ei olnudki, aga kuna Rimmel´i Stay Matte oli Ideaalkosmeetikas väga hea hinnaga saadaval, siis pistsin selle korvi. Rimmeli puudrit on kiitnud vist küll kõik ilublogijad/Youtuberid üle maailma ja olen seda kunagi väga ammu ka ise proovinud ning rahule jäänud, aga nüüd ma ei tea, mis on juhtunud. Mul on kuri kahtlus, et tegu ei ole vana hea kultustootega. Pakend on veidike teine, mäletan, et eelmisel oli kirjas, et sisaldab naturaalseid mineraale vms. Pakend pakendiks, need ju ikka aeg-ajalt uuenevad, kuid sisu ei ole enam sugugi kiitmist väärt. Ma ei mäleta, et eelmine puuder oleks lähedalt uurides sillerdanud, samuti jääb see nahal väga jahune ja cakey, toob kortsud ja muud ebatasasused esile ning kuigi valisin läbipaistva variandi, muudab see naha vähemalt tooni võrra heledamaks.
On kellelgi veel Stay Matte´ga sellised kogemused?    

Kes ootab juba Halloweeni? Mina küll. Kui märkasite, siis blogi kujundusse on ka natuke kõrvitsaid tekkinud ja minu õlal istub väike kummitus, hi-hi. Kaevasin ka oma vanad pealuudega H&M´i küünlaklaasid välja ja nädalavahetusel teen ehk paar temaatilist rooga ning kindlasti vaatame ära mõne õuduka. Kui ma julgen. Viimasel ajal on mul sellega probleeme. 💀  

22/10/2016

Laupäevane müsli



Kuna minu lemmik Eat Natural´i tatramüsli sai kapist otsa ja ma seda millegipärast oma kodu-Selveri müsliriiulilt enam ei leidnud, siis tulin koju hoopiski suure hunniku erinevate pähklite ja seemnetega, et ise üks korralik hunnik müslit ahjus kokku keerata. Asi on selles ka, et olen sel nädalavahetusel üksi kodus ja homsed pannkoogid jäävad ära, sest ma ei oska nii väikest kogust teha, et ainult mulle jätkuks ja suuremat portsu ka ei taha küpsetada, sest sööksin ennast nendest lihtsalt lõhki.
Mõtlesingi, et müsli oleks pühapäevaseks hommikusöögiks peaaegu, et sama hea ja tegelikult isegi natuke etem, sest on head-paremat-kasulikku paksult täis.
Valmistamisõpetust ma ei hakka siia enam kirja panema, tegin seda kunagi SIIN. Kuna ma kasutasin seekord veidike erinevaid koostisosi, siis loetlen need üles, ehk on kellelegi inspiratsiooniks. Sisse võib muidugi panna enam-vähem kõike, mida kuivainekapist leiab, v.a. ehk makaronid.
Mina kasutasin kaerahelbeid, datleid, kreeka- ja sarapuupähkleid, mandleid, chia-, päevalille,- kõrvitsa- ja seesamiseemneid, kookoshelbeid, kookosõli, mett, kaneeli ja soola. 
Selverisse on ilmunud päris hea hinnaga chia seemned - 200g pakk maksab 2,99€. 
Kui mulle on muidu Pähklinäpu tooted alati meeldinud, siis need helerohelises pakis kõrvitsaseemned maitsvad nagu... ei taha inetult öelda aga... sõnnik. Mhmh, ma ei tea miks ja kas mulle sattus imelik pakk, aga jah, niisama neid süüa igatahes ei ole eriline nauding. Ahjus see maitse õnneks peaaegu et haihtus, aga järgmisel korral ma arvatavasti haaran mõne muu brändi seemned. 
Mulle meeldib poolikud seemne/pähklipakid tühjendada pisikestesse purkidees, kust neid on hea smuutisse või kuhu iganes mujale lisada. 
Teised ained pistsin kõik koos ahju, kuid tükeldatud datlid ja chia seemned lisasin juba valmis müslile, neid ei ole vaja kuumutada.
Tegin seekord müslit kohe rohkem, kipub teine muidu nii kiirelt otsa saama, aga noh, üle paari päeva ma sellelegi hunnikule elupäevi ei ennusta. Lihtsalt niii hea!
 Suurem hulk müslit tähendab muidugi ka suuremat nõud, kuhu see mahutada ja see on asi, mida mul jällegi pole. Pidin ülejäänu plastikkarpi pistma, mis mulle eriti ei meeldi. Seega olen suuremat sorti müslipurgi otsingul. 
Banaan on alati hea mõte, kõht püsib kauem täis!
Aga kell ongi juba kuus kukkunud, mis tähendab ainult üht - müts silmini, sall kõrvuni ja koos väriseva ja palja Dexteriga õue. Jep, ma pole siiani jõudnud varraste- ja lõngajahile, sest tuhlasin kogu Pinteresti läbi, et leida veidikenegi lihtsamaid õpetusi, kuidas koerale kampsun selga saada. Nüüd on see leitud ja enam vabandusi pole, loodetavasti saab loomake varsti oma veidrasse kudumisse hüpata, sest veider on see minu esimene üllitis kindla peale. Kui mitte lihtsalt inetu. :D
...  

Kas olete ise kodus müslit teinud või eelistate poe omi?
...

p.s. Ma ei tea, mitmes toidupostitus see juba järjest on ja ma ei tea, miks ma ainult kõigest söödavast tahan kirjutada, aga igatahes on varsti paari ilu- ja moeteemalist juttu oodata, nii igaks juhuks mainin, kui keegi neid äkki igatseb. :*

20/10/2016

Herr Bruno moosi-juustusai



Eilse postituse kommentaarid hakkasid suisa oma elu elama ja selle  järellainetusena tänane postitus kirja saabki. Nimelt, minu õnneks nägid Briti silmad veidike valesti ja talle "viirastus", et minu hommikusel röstsaial oli juustu all moos. Just sellist kombot armastavat tema herr Bruno. Noh, minu esialgne reaktsioon omas mõtteis oli kohe, et sellist veidrat kooslust mina suus sissegi ei võtaks ja huvitav, mis küll ajendas vaest Brunot seda üldse kunagi proovima? 
Mõne aja pärast tabasin ennast mõttelt, et miks ma asja kohe maha laidan, selles peab ju midagi olema, kui inimene oma võisaiu just niimoodi armastab süüa. Muidugi süüakse igasuguseid veidraid asju koos, mis pidavat ülihästi maitsema, nagu näiteks pähklivõi+hapukurk või banaan+majonees, aga  "Bruno-sai" pole ometi nii ekstreemne, et ma seda järele proovida ei suudaks. Pealegi tegin ise alles hiljuti õuna-juustu tortillasid, mis maitsesid ju suurepäraselt ja tegelikult mekkiski herr Bruno toast üsna sarnaselt.  Mul oli õuna asemel küll aprikoosimoos, aga see sobis cheddari juustuga samuti imehästi. Riputasin kõige peale kaneeli ja see oligi sealt veel puudu, super!
...
Mul on siin viimasel ajal külge hakanud mitte just taljesõbralik traditsioon teha endale hilisõhtul üks või paar täistera-röstsaia moosiga. Nüüd saan asja juustuga veelgi maitsvamaks tuunida - tänud Britt ja Bruno!♡ Kusjuures juustu söömine enne magamaminekut pidavat teadlaste sõnul meeleolu parandama ja uinumist soodustama. 
Ja need mandlid muide ei ole seal lõikelaual niisama aksessuaarideks. Ma nimelt püüan iga päev viis mandlit süüa. Miks just viis ja miks see hea oli ma enam ei mäleta, aga ema kunagi niimoodi õpetas ja tema sõna ma püüan alati kuulata. Muidugi oleks eriti tore neid veel leotada ja koorida, aga nii tubli ma siiski ei ole, anna andeks, emme!
...
Selle toreda teepurgi kinkis mulle jupp aega tagasi armas Sandra. Mul oli ilmatuma hulk erinevaid teepakke juba lahti võetud, seepärast jätsin selle inglitee oma aega ootama ja kuna eile oli ju ikkagi selline natuke pidulikum sündmus - Bruno võisaia esmadegustatsioon, siis otsisin oma erilise tee ka välja. See sobis oma maheda maitsega magus-soolase saia juurde imehästi. Tee sisaldab jasmiiniõisi, õunatükikesi ja sidrunheina, mis omavahel väga hästi kokku sobivad. Ma ei pidanud isegi mett lisama, ilma milleta ma tavaliselt teed ei joo. See oleks lihtsalt selle õrna maitse tapnud. Espechal on teisigi toredate sõnumitega teesid, olen neid näinud näiteks Kaubamajas ja Apollos.
...
Aga saia juurde naastes... Kas olete moosi-juustusaia proovinud või kas on plaanis? Eile üks tore blogilugeja kommenteeris, et temale maitseb jubedalt juustusai maasika toormoosiga. Ma täitsa kujutasin ette - see täitsa tavaline valge sai, millel on hästi paks ja krõbe koorik ning sisu ülipehme, paksult võid, siis just valminud maasika toormoos ja sellel üks juustuviil... Ma jään igatahes suve ootama ja teen selle asja ära, kuigi tegelikult saab vist isegi praegu veel turult maasikaid...  

19/10/2016

Niisama hommikupudru jutt




Tänasel postitusel ei olegi mingit sügavat mõtet. Mitte, et teised oleksid midagi väga sügavamõttelist, lihtsalt selles mõttes, et point puudub. Tegin üle pika aja putru, sest kuigi toas on üsna soe, on tunne selline natuke chill ja minu tavapärane hommikune kaerahelbesmuuti tundus täna kuidagi mitte sobiv.  
Kuum aurav puder kollaste silmade ja suuga, mis sobisid eriti hästi kokku akna taga päikese käes säravate kuldsete vahtralehtedega, tundus kuidagi palju parem mõte. Ja maitses üle tüki aja nii hea.
Dexter siin oma tavapärasel hommikusel vaatlusel. Meil on maja taga hästi palju vahtrapuid ja meeletud lehehunnikud, kus hommikuti mitmed koerad hullamas käivad. Dex on siis nii õnnetu ja ärevil, et nendega liituda ei saa.   
Mulle meeldib pudru peale erinevaid seemneid riputada, näiteks päevalille omi. Eriti hea, kui need on krõbedaks röstitud, mida ma olin unustanud teha, pean selle täna plaani võtma, aga  niisama on ka väga mõnusad.
Mul on nüüd puder pintslisse pistetud ja läheme Dexteriga parki suurele ringile, mis loodetavasti ei jää tavapärasest lühemaks, sest täna on esimene päev sel sügisel, kui läheme jalutama miinuskraadidega.
Aga õnneks päike särab ja soojendab meid natuke. 
Ma ei ole jätkuvalt Dexterile sobivat kampsunit leidnud. Poes on kõik kuidagi nii sünteetilised ja imelike mustritega. Kas keegi ei tea äkki mõnda lehte, kus õpetatakse ise kutsule kampsikut kuduma? Et mingigi lõige oleks ees. Ma muidugi ei ole kindel, kas oskan enam vardaidki käes hoida, aga Dexteri nimel oleksin valmis pusima küll.

ShareThis