Lummavad 19.sajandi kleidid KUMU´s

Olen veel siiani eilse muuseumikülastuse lummuses... Kel vähegi võimalik seadku sammud KUMU´sse, näitusele "Poeesia ja spliin*", kus on väljas 50 ebamaist kostüümi ja rohkem kui 150 aksessuaari viktoriaanlikust ajajärgust (1837-1901). Kõik need jalutus-, külastus-, ratsutamis-, leina- ja ballikleidid tekitasid nii-nii imeliku tunde, mida ma ei oska isegi sõnadesse panna. Piltidelt ei paista see sugugi välja, aga koha peal sa näed, et need kleidid on tõesti vanad ja neid on päriselt kantud, need ei ole mingid teatrikostüümid - nendega ongi käidud ballidel, jalutatud tänaval, seelikusaba tolmus lohisemas...  see tekitas natuke sellist hirmusegust põnevust või pigem hämmeldust, novot, ma ei oskagi seda seletada, neid kleite peab ise lähedalt nägema ja nende energiat tundma, et seda tunnet kogeda, hästi kummaline igatahes. Ma ei tahtnud mitte kuidagi näituselt koju tulla, tahtsingi sinna saali nende kleitide ja maalide vahele keerlema jääda. 

Kangesti oleks tahtnud, et keegi oleks juurde rääkinud, kus ja kes täpselt nende kleitidega käis, kuigi keegi seda ju teada ei saagi või mis asjad need klaasi all kõik reas olid. Kel võimalik, soovitan 14. juunil koos kuraatoriga ekskursioon läbi teha, siis on kindlasti veelgi põnevam.

Ma otsisin mõned  fotod kuninganna Victoria valitsemisajast välja ja pikkisin need siia vahele, et natuke selle ajastu hõngu edasi anda. Kõige selle ilu juures on muidugi täiesti kohutav, et naised pidid ennast korsettidega piinama ja keha moonutama. Kõik kleidid olid mõistusevastaselt peene keskkohaga ja üldse kuidagi väga tillukesed, aga inimesed vist olidki siis pisemad. 

Lisaks Vene moeajaloolase-kollektsionääri Aleksandr Vassiljevi kogust pärit kleitidele-aksessuaaridele, mis enamasti pärit Prantsusmaalt ja Ameerikast, on väljas ka äärmiselt kaunid maalid Eesti Kunstimuuseumi kogudest. See oli minu lemmik, ma olekski võinud seda sinna imetlema jääda...

Kingad olid kõik uskumatult tillukesed ja nii kitsad, et ma ei kujuta ette nende naiste jalgu, mille otsa need pidid minema. Hästi kõvad ja ebamugavad tundusid ka, tantsida nendega oli vist paras piin.

Piilusin muhvi sisse ka, tundus, et see oli täis topitud väga pehmeid linnusulgi...

Meeletud karkassid, mida naised kleitide all kandsid. Parempoolsega kohe kindlasti istuda ei saa. 

Leinakleitide väljapanek oli eriti suursugune... 

Tantsukaardid, kuhu pandi kirja, millist tantsu ballil kellega tantsitakse.
Väga häbiväärne oli, kui naisel oli kaardil palju tühje ridu...

Ratsutamiskleit...

See pärlitega ballikleit oli mu lemmik. Kujutasin ette, kuidas selle kandja ballisaali sisenes ja kõik ahhetasid, osad muidugi läksid kadedusest roheliseks ka...

Pitsiline ballikleit...

Tõeliselt kaunis jalutuskleit...

Minu lemmik ballikleit tagantvaates...

See on tõeline lillehaldja kleit...

Eriti puhvis ballikleit...

Näitus on avatud oktoobri lõpuni, nii et kõik huvilised jõuavad asja imetlemas käia. Tõesti äärmiselt imetlusväärne, elamust pakkuv ja meeldejääv näitus, mida soovitan kõigil vaatama minna. Eriti kindlasti neil, kes armastavad Anna Kareninat või Tuulest Viidud lugusid...  Roheliste kleitide juures tuli kohe meelde Scarlett O´Hara rohelistest sametkardinatest kleit ja mõnda tumedamat kostüümi kujutasin täitsa Anna seljas ette.

Kes on juba näitusel käinud, millised tunded teid valdasid?

Tänaseks kõik, loodan, et meeldis!♥

* spliin - katkematu melanhoolia
photos: Pinterest