06/10/2014

Saage tuttavaks - Dexter!



Mulle ei ole veel tegelikult täielikult kohele jõudnud, et see tilluke tegelane nüüd meie perre kuulub. Saabus ta alles eile ja ma pean pidevalt ennast näpistama, et meelde tuletada jah, see on päriselt. Kui meie armas taks-viiner Riki täpselt 9 kuud tagasi kutsude paradiisi heljus, olin ma päris kindel, et uut kutsut ma niipea ei soovi, kurvastasin oma 12 aastase sõbra lahkumise pärast kõvasti.
Aega läks umbes pool aastat ja sai selgeks, et ilma koerata ma siiski elada ei saa, tänavatel nägin ainult koeri ja mul oli tükk tegu, et neist rahulikult mööduda, mind lihtsalt tirib nende poole. 
dexter
Olin üpris kindel, et uueks kutsuks saab foksterjer, need pulksirgete esijalgadega ja nööbisilmadega tegelased on mulle alati meeldinud. Mul ei olnud aga aimugi, et on olemas ka siledakarvalised foksid. Niipea, kui elukaaslane mulle arvutist ühte sellist näitas, olin ma müüdud! 
siledakarvaline foksterjer
 Kuna mulle meeldivad lühikese karvaga kutsud pisut rohkem kui karvikud - minu jaoks on tähtis näha koera nägu ja silmi, emotsioone, siis olin ekstra õnnelik. Ja need minu lemmikud pulksirged esikäpad on ka täitsa olemas. :)
foksterjer
Läks mitmeid kuid enne, kui kutsu leidsime, millegipärast on neid siin Eestimaal väga vähe. Ka meie koera isa tuli Soomest kohale sõidutada, kodumaised on pea kõik omavahel sugulased ja paaritamiseks ei sobi. Siin ta meil nüüd on ja toob nii palju rõõmu ja nalja oma pikkade jalgadega ringi koperdades, nagu väike kitseke. :)
smooth foxterrier
Nimi Dexter on pärit multifilmist Dexter's Laboratory, kus seda kandis üks geeniusest poiss,
kes oma laboratooriumis igasugu imevidinaid meisterdas, mäletate küll. :) 

 Dexter. 


Selline näeb välja täiskasvanud siledakarvaline foksterjer, justkui väljavenitatud koonu ja jalgadega Jack Russell. :) 

source
 Tänaseks kõik, olge armsad!


28 comments:

  1. Palju õnne armsa uue pereliikme üle! Ta on teil ikka nii armas. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh Jaanika, nunts on ta tõesti. :)

      Delete
  2. Oi kui vahva asise näoga tegelane! Palju õnne! :)

    Kas sellised siledakarvalised tegelased külma talvel ei karda või pead ikka mõne kampsuni uuele härrale kuduma? :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh Kadi! Kuna ta nii tillu, alles 6 nädalane ja õige pea läheb päris külmaks, siis tuleb vist küll kampsik selga ajada. :)

      Delete
  3. Kohutavalt armas kutsu ja ei olegi sellist tõugu ise varem märganud! Naudi ikka täiega neid kutsika-kuid! :)


    Evelin Kivi blog

    ReplyDelete
  4. Küll on tore uudis! Viimasel ajal nii paljud inimesed võtavad omale kutsika, nii vahva :). Ma ka tänaval vahin koeri ja naeratan neile, omanikud vist küll juba mõtlevad, et mul üleval korrusel sassis midagi. Aga no ei saa, pead ju naeratama! :D
    Dexter, muide, täpselt Sinu nägu :).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Haha, sama siin, nii piinlik vahest, mõni koeraomanik vaatab täitsa altkulmu, et mis sa irvitad. :) Oeh, ma nii naersin - minu nägu!!! :D Peremehed pidid oma koera nägu minema ju küll, a ma leidsin kohe sellise, hi-hi. :)

      Delete
  5. Kahju ainult et neid kutsikaid loomade varjupaikadest ei võeta, sest sealsetel asukatel oleks tõeliselt kodu vaja :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. Varjupaikadel hoidsin ka pidevalt silma peal, aga kahjuks olid kõik kutsikad suurte koerte järglased. Käisin ka ühte täiskasvanud pisemat koera vaatamas, aga meil ei tekkinud kahjuks vastastikku sellist "armastust esimesest silmapilgust" tunnet. Süda valutas küll, aga ta leidis õnneks paari päevaga uue kodu ja on kindlasti õnnelik. :)

      Delete
  6. Oh kui armas tegelane! Jään ootama postitusi tema kasvamisest ja sellega kaasnevatest koerustükkidest ;)

    K. / diylicious.blogspot.com

    ReplyDelete
  7. Oi,superarmas! Palju õnne uue pereliikme puhul!

    ReplyDelete
  8. Oii, mul on teie üle nii hea meel! Palju õnne! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Anna, nüüd on Sinu kord! :D

      Delete
  9. Kauaaegse pereliikme kaotus on alati kurb. Ka meie kaotasime oma sõbra mõned aastad tagasi, julma õnnetuse läbi.
    See oli meeletult raske aeg ja teadsin, et uut kiisut ma oma koju ei taha. Ükski teine poleks meie Spookyt asendada suutnud.
    Küll aga olen alati armastanud kutsasid.
    Nii tuligi meie perre Frodo. Väike yorkshire terrier, kes nagu ei kasvagi suureks :)
    Loodan, et Dexter toob Teie peresse tagasi selle rõõmu, mille toob maja lemmikloom :)
    PS: Ta on tõesti super armas tegelane :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tervitused Frodole Dexteri poolt! :)

      Delete
  10. Niiii kahju, et sa Tallinnas ei ole!!!! Joffe müraks temaga tunde!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kahju jaa, Dexter tunneb puudust müra-sõbrast. :)

      Delete
  11. Kui meie sakslane suvel peale pikka haigust pilve peale teiste kutsuda juurde läks, tõotasin endale et ma ei võta elus enam ühtegi koera...aga täna loen päevi kui saame kutsubeebile järgi minna :) neli päeva veel jäänud :) Kaire

    ReplyDelete
    Replies
    1. Awww, nii armas. :) No ei ole elu ilma koerteta!

      Delete
  12. Ahh, ja mina mõtlesin, miks sa oma kutsale sarimõrvari nime panid :D

    Ma lihtsalt ei saa, Dexter on nii nunnu. Olen ka täielik "loomahaige", eriti koerte :) Loodan edaspidi ka palju-palju Dexterit näha blogis.
    Oota, kui vana ta sul on? Kui alles tõite, siis nii paarikuune? Muide, mina ka iga jumala päev vaatan oma kullakest ja ei suuda ikka veel uskuda pärast pea 3 aastat, et ta meil on :) Armastus esimesest pilgust, kuigi ka mina ei tahtnud pärast oma eelmise koera kadumist uuest koerast kuuldagi.Aga kui emme Steffy pilti näitas, olin valmis kohe talle järgi sõitma :D

    Totaalne äratundmishetk oli vaadates seda pilti, kus Dexter suurt puupilbast veab. Steffy armastab ka puid närida. Talv tuleb ja hakkame ahjusid-pliiti kütma ja tema lemmik on siis puukastist puude (ja ikka tõsiselt suurte halgude) äravedamine. Ükspäev võttis vääga pika ja jämeda puuhalu ja üritas sellega voodi peale hüpata (jaa, ta võib voodis puud närida ja kõike muud :D ) ja kujutad sa pilti, mõtles paar hetke ja siis niiviisi hästi väikse madala hüppe tegi, peaaegu libistas end voodile. KOOS selle suure puuhaluga. Amazing. Tal on nii tugevad hambad, kuigi ise on üsna väike. Närimisega tugevaks muutunud :D Ise on nii 10-kilokas :) Aga väiksest saati närib KÕIKE mõeldavat - riiet, puud, plasti ja vahel, kui ikka tõesti muud põnevat närida enam ei leia, siis ka oma närimiskonte :D

    Ootan põnevusega, et kajastaksid ka Dexteri tegemisi palju-palju blogis.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul ei ole sarimõrvar Dexteri vastu ka midagi, aga millegipärast tema mul kohe meelde ei tulnud kui nime mõtlemiseks läks. :) Dexter on meil kuue nädalane. Tervita Steffyt meie poolt! :)

      Delete
  13. Ma lihtsalt armastan Foxikat ja sama asi otsin ja vaatan, et Eestis ei ole. Millisest Kennelist Soomest ta teile tuli?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Isa on Dexteril Soomest, aga ema täitsa kohalik. Ma ikka mitu kuud iga päev käisin kõik kuulutusteportaalid läbi, lõpuks Kuldsest Börsist leidsin! Kahjuks nad kutsika kasvatajad ei ole ja see jäi neil ainsaks pesakonnaks. Jätka otsingud, kui vanemaid kuulutusi vaadata, siis 1-2 pesakonda aastas ikka peaks olema saadaval. :)

      Delete

ShareThis