Kaneelikuklipannkoogid

Eelmisel pühapäeval tuhlasin jälle veidi Pinterestis, et leida tavapärasest veidi silmapaistvamaid pannkoogiretsepte ja silma hakkasid kaneelikuklipannkoogid. Retsept nägi ette, et või-kaneeli-suhkrusegu tuleb läbi pritsi spiraalselt toore pannkoogi pinnale joonistada ja kook ümber pöörata. Kõik tundus väga tore, kuni sai selgeks, et suhkur hakkab pannil kärssama ja isegi peale igat pannitäit panni puhtaks hõõrumine ka ei aita. Ka ei näinud minu koogid sugugi välja nii isuäratavad ja krõbedad kui Pinteresti piltidel, aga ehk oli viga minu pannis või puudulikes oskustes. Igatahes, kui keegi soovib end proovile panna, siis originaalretsept asub SIIN. 

Loomulikult ei saanud ma head kraami raisku lasta ja jätkasin küpsetamist, käigu pealt nuputades, kuidas kaneelisegu pannkookidesse saada. Ega muud varianti olnudki, kui see lihtsalt kookidele määrida ja oi, kui hea sai. Kui sööks silmad kinni, pakuks kindla peale, et taldrikul on kaneelikuklid. Sööjad kandsid ette, et need trumpasid üle isegi üle-eelmise nädala peekonipannkoogid, mis pidavat olema parimad, mis nad eales söönud on. Vot nii hästi lõppes see kurvalt alanud lugu.

Vaja läheb:

.......................

2 kl jahu

2 tl küpsetuspulbrit

2 kl piima

2 muna

2 sl kookos- või muud taimeõli

1 tl vaniljesuhkrut

soola

Kaneelisegu

.......................

100 gr võid

½ kl suhkrut

1 tl kaneeli

...

Sega kokku sulatatud või, suhkur ja kaneel.

Taigna jaoks sega kausis omavahel jahu, küpsetuspulber, vaniljesuhkur ja sool. Lisa piim, munad ning sulatatud kookosõli. Sega nii vähe, kui võimalik, pole hullu, kui jäävad mõned tükid.

Küpseta keskmisel kuumusel pisikesed pannkoogid. Keera need ümber, kui pinnale hakkavad tekkima mullikesed. Ümberpööratud koogile määri teelusikatäis kaneelisegu. Kuumuse toimel sulab see ilusti koogiga ühte ega hakka hiljem pudenema.

Koogid maitsevad tõesõna nagu otse ahjust tulnud kaneelikuklid ja see lõhn, mis kogu korteri täidab...

Eriti head on koogid koos maitsestamata Kreeka jogurti ja hapuka moosiga. Mustsõstar sobis oivaliselt.

Nagu tellimise peale saatis Põltsamaa meile eelmisel nädalal hunniku nende uuenenud uhkeid moose. Ausaltöeldes olid meie moosivarud selle suure pannkoogitamisega juba täiesti kokku kuivanud, nii et olime selle moosilasu üle enam kui õnnelikud. Põltsamaa moosid on nüüd vähema suhkruga ja sisaldavad rohkem marju. Päris uuena on valikus kõikide moosisõprade lemmik - mustikamoos!

 Ka purgid on läbinud uuenduskuuri ja saanud laheda ovaalse kuju ning põhjas paistab tore maasikas. Eriti meeldivad mulle need ilusad rosegold tooni kaaned, mis on imelihtsalt avatavad. Purgid lähevad kindlasti teisele ringile, ema saab need oma maitsvate moosidega täita.  
Mulle meeldib, et Põltsamaa moosid on sellised pehmed ega ole liiga vedelad. Vahel kipuvad just mustsõstra- ja mustikamoosides marjad olema kõvavõitu, siin on need aga hästi pehmed ja moosi on kohe palju mõnusam süüa. Isegi liiga mõnus. Tavaliselt peab meil moosipurk kodus ikka mitu kuud vastu, sest tarvitame seda vaid pannkookidega, aga nüüd oleme nädalaga juba mustsõstra ja vaarikamoosi peaaegu tilgatumaks söönud ja mustika ning metsamarja omad on ka juba lahti kougitud. Lisaks läks kohe kasutusse eriti mugavas pudelis apelsinimarmelaad, mida ma armastan röstsaiale määrida.♡ 

Andke teada, kuidas teil koogid õnnestusid ja kas olete uusi Põltsamaa moose juba maitsnud.